Eesti Viljasalv OÜ jaoks oli eelmine aasta rekordiline nii müüdud kauba koguse kui ka kasumi poolest, kirjutab ettevõte majandusaasta aruandes.
- OÜ Eesti Viljasalv juhatuse liige Tõnis Leetjõe rapsikoogikotiga. Foto: Raivo Tasso / Delfi / Ekspress Meedia
OÜ Eesti Viljasalv müüb teravilja, teraviljasaaduseid ja söödakomponente. Eelmise aasta hea tulemuse taga on 2017. aasta kriisist tulenevalt tehtud otsus avada uued logistikakoridorid läbi Musta ja Aasovi mere sadamate. "Logistika töötab ja ettevõte arenes jõudsalt, laiendades oma tegevust Lõuna-Euroopa turgudele," kirjutatakse aruandes.
Eelmisel aastal teenis ettevõte 86,23 miljoni eurose käibe juures 2,13 miljonit eurot tegevuskasumit. Aasta varasemaga võrreldes kasvas ettevõtte müügitulu 70,03% ja tegevuskasumi rentaablus oli 2,47% (aastane muutus 139,41 protsendipunkti). Aasta varem oli ettevõtte müügitulu 50,72 miljonit ja tegevuskasum 0,52 miljonit eurot.
Ettevõtte omanikud on Tõnis Leetjõe ja Flora Leetjõe (76%), Jesus Maria Fernandez Albeniz (10%). Claudio Roberto Mantaut (10%) ja Alessandro Alberti (4%). Eelmisel aastal maksid omanikud ettevõttest dividendi 25 000 eurot, aasta varem aga 325 000 eurot.
Venemaalt Euroopa Liitu
Majandusaasta aruandest selgub, et suurimad müügiartiklid olid päevalillešrott, nisu, linaseeme, nisu, herned ja rapsikook. OÜ Eesti Viljasalv on suurim šrottide ja õlikookide eksportija Venemaalt Euroopa Liitu Läänemere sadamate kaudu, kirjutab ettevõte. Stabiilselt eksportis Eesti Viljasalv möödunud hooajal 19 riiki, suurimad koostööpartnerid olid Taani, Belgia, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.
Eelmisel aastal suunati kaubavoogusid Ust-Luga ja Peterburi sadamatesse, et muuta logistikat senisest efektiivsemaks ja selleks, et vähendada poliitilist riski kaubavoogude liikumise võimalikule aeglustumisele läbi Balti riikide sadamate. Jätkati kaupade laadimist läbi sadamate Gruusias, Poti sadam ja Aasovi mere sadamates Venemaal, Temryukis ja Yeiskis.
Majandusaasasta aruandes märgitakse, et kuna transiidikaubanduse lepingud on suures osas seotud USA dollariga, on valuutakursi muutused ettevõttele olulise mõjuga. 2018. aastal saadi valuutakursi kahjumit kokku 47 965 eurot ( 2017. aastal valuutakursi kahjumit 156 441 eurot).
Aruandeaasta lõpus töötas ettevõttes 12 töötajat (täistööajale taandatult) ja aastaga töötajate arv kahanes 2 võrra.
Sel aastal kavatseb ettevõte hoida stabiilset kaubavoogu ja seda vastavalt saagiaasta võimalustele kasvatada.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”