• OMX Baltic0,41%282,59
  • OMX Riga0,25%876,29
  • OMX Tallinn0,68%1 781,06
  • OMX Vilnius0,79%1 109,81
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,83%8 269,24
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,77
  • OMX Baltic0,41%282,59
  • OMX Riga0,25%876,29
  • OMX Tallinn0,68%1 781,06
  • OMX Vilnius0,79%1 109,81
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,83%8 269,24
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,77
  • 11.02.10, 17:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: kas on sõlmitud uus Molotov-Ribbentropi pakt?

Läänemere põhja mööda Venemaalt Saksamaale kulgeva Nord Streami gaasijuhtme maismaaosa ehitusega alustati 2005. aasta augustis. Veealuse osa ehitamisega plaanitakse alustada käesoleva aasta aprillis. Gaasijuhet rajava ettevõtte Nord Stream AG emaettevõtteks on Venemaa riigiettevõte Gazprom.
Gaasijuhe ja meresõjavägi, mis seda tulevikus turvaks, looks sõjaväelise piirde Baltimaade ja teisele poole Läänemerd jäävate riikide vahele – NATO ja Baltimaade vahele. Nimelt aasta 2006 oktoobris Venemaa endine president Vladimir Putin teatas televisiooni otse-eetris rahva küsimustele vastates, et Läänemere põhja rajatava gaasijuhtme keskkonnaturvalisust saadetakse valvama Vene sõjalaevad. Hiljuti antigi Venemaa relvajõududele ülesanne kaitsta North Streami gaasijuhet ja Vene huvisid üldisemalt väljaspool kodumaa piire. Kaitseväe juhataja Ants Laaneots on maininud, et Vene-Saksa gaasitoru turvamist ettekäändeks tuues on Venemaa hakanud oma Balti laevastikku oluliselt kasvatama. Näiteks Venemaa soovib Prantsusmaalt osta kõrgtehnoloogilist Mistral-tüüpi helikopterikandjat. Kusjuures NATO andis sõjalaeva müügiks loa, hoolimata sellest, et selle vastu olid ka osad NATO liikmesriigid. Venemaa naaberriike ärritas ka Venemaa kindrali sõnavõtt, milles viimane vihjas, et Mistraliga oleks Vene sõjalaevastik augustis toimunud Vene-Gruusia sõja ajal jõudnud märksa kiiremini Gruusia vetesse. Lisaks sellele, Venemaa riigiduumas vastuvõetud seadus lubab Gazpromil luua tuhandeist võitlejaist koosneva hästirelvastatud eraarmee, kasutada tulirelvi ja märulipolitsei varustust, sealhulgas pisargaasi, et takistada rünnakuid torujuhtmetele ja teistele rajatistele, mis on riigile olulised. Firma võitlejad saavad õiguse inimesi ja sõidukeid läbi otsida ning relva kasutada mitte üksnes objektide, vaid ka territooriumi kaitsmisel. Gazpromi eraarmee suurus jääb firmasiseste reeglite kohaselt saladuseks.
Eesti Riigikogu poolses gaasijuhtme vastases avalduses on öeldud, et merealuste objektide osas, kui nad on rajatud, puudub avalikkusel igasugune kontroll, mis võimaldab pahasoovlikult käsitelda mistahes gaasijuhtmega seonduvaid intsidente kas provokatsioonidena või koguni rünnakutena. Eesti Riigikogul on täiesti õigus. Alati võib juhtuda kasvõi nii, et kui ehitusjärgus gaasijuhe lõhkeb, väidetakse, et selle lõhkasid fašistidest Eesti tuukrid või nähti sündmuspaigalt lahkumas mingit Eesti sõjaväele kuuluvat alust. Sellega õigustatakse aina suuremat meresõjaväe loomist ning selle jätkuvat asumist Läänemerel. Tänu taolistele minevikus Venemaa nafta- ja gaasijuhtmetega seotud juhtumitele, väidetavalt terrorismiaktidele, Gazprom ja Transneft saidki õiguse eraarmee loomiseks. Nimelt Vene nafta- ja gaasijuhtmed on sattunud korduvalt mässuliste rünnaku alla nii Põhja-Kaukaasias kui ka teistes Venemaa osades. Nafta- ja gaasitarnehäireid tekitavad juhtumid on osanud aset leida Venemaale väga kasulikel hetkedel. Näiteks 2006. aastal, kui Leedu valitsus tõrkus müümast strateegilise tähtsusega Mažeikiai naftatöötlemistehast Kremlile lojaalsele ettevõttele, Lukoilile, ja konkursi võitis hoopis Poola kontsern PKN Orlen, siis varsti Kremli kontrollitav torujuhtmeoperaator Transneft teatas, et tehast varustanud naftajuhe Družba läks rikki. Riket torujuhtmes ei kõrvaldatud ning Mažeikiai tarnis naftat laevadega. Seda Družba torujuhtme lõiku, mis tarnis naftat Mažeikiai tehasele, pole siiani ära parandatud. Leningradi sõjaväeringkonnas toimunud õppustel Laadoga 2009 juba harjutasidki sõjaväelased ametliku versiooni järgi tegutsemist võimaliku relvakonflikti ja terrorirünnaku korral. Õppustel osalesid ka Põhjamere laevastiku väeosad. Soome analüütikute arvates oli see õppus mõeldud Nord Streami gaasitrassi rajamise turvamiseks.
NATO pole gaasijuhtme ehitamist ära keelanud ja Euroopa Liit on Nord Streami gaasijuhtme lausa heaks kiitnud. Sealjuures Euroopa Liit ei toetanud ettepanekut, mis nõudis ehituseks rannikuriikide nõusolekut. Gaasijuhtme ehitamiseks on vaja Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa nõusolekut vaid sellepärast, et see läbib oma teekonnal nende riikide territoriaalvett või majandustsooni. Nõusoleku torujuhtme ehitamiseks on andunud juba Rootsi, Saksa, Taani ja Venemaa. Soome valitsus andis küll ehituseks loa, aga pole seni veeseadusele vastavat ehitusluba väljastanud. Soome keskkonnaametnikud langetavad lõpliku loaotsuse Läänemerre kavandatava Nord Streami gaasitorustiku üle praeguse kuu lõpus.
Üks asi on selge, need faktid tõestavad, et Euroopa Liit ja NATO ei hooli Eesti julgeolekust. Eestlased müüsid Eesti maha Euroopa Liidule ja NATOle, saatsid Eesti sõjamehed USA ristisõtta Iraaki ja Afganistaani surema ning Euroopa Liit ja NATO müüsid gaasi eest Eesti omakorda maha Venemaale.
Ainult Eesti valitsejad saavad veel eestlasi päästa, sest paistab, et Soome annab veebruari lõpus veeseadusele vastava ehitusloa. Kui Soome oleks tahtnud gaasijuhtme ehitamise ära keelata, oleks ta seda juba ammu teha saanud. Nimelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis on artikkel, mis lubab igal riigil määrata enda riigi territoriaalmereks mandripiirist merepoole külgnev 12 meremiili pikkune mereala.  Kui Eesti ja Soome seda seadust ära kasutaksid, siis saaks Soome ja Eesti territoriaalmeredega lõigata ära gaasijuhtme läbipääsuvõimaluse Venemaalt Läänemerele. Samas Eesti ja Soome tegid 1993. aastal omavahel leppe, mille kohaselt nad ei rakenda enda õigust kaheteistkümne meremiili pikkusele territoriaalmerele. Nimelt Eesti ja Soome tegid kokkuleppe, mis näeb ette, et nende territoriaalmerede piirid ei ulatu Soome lahe keskjoonele lähemale kui 3 meremiili. See kokkulepe lubab määrata enda territoriaalmereks 12 meremiili, kui informeerida sellest teist osapoolt ette 12 kuud. Lahenduseks olekski see, et nii Eesti kui Soome määraksid enda territoriaalmereks 12 meremiili, aga seda ei ole tehtud. Samas ei saa Soomet gaasijuhtme ärakeelamise takistamises süüdistada, sest siiani pole Eesti Valitsus selleteemalist ettepanekut Soomele teinud. Võib-olla hoopis Eesti valitsejad ise lubasid Eesti maha müüa. Võib-olla Soome andis gaasijuhtme ehitamiseks esialgse loa kuna teab, et Eesti valitsejad ei julgeks koos temaga gaasijuhtme ehitamist ära keelata ning Soome arvab, et ei suudaks gaasijuhtme ehitamist üksi takistada. See, et Eesti Parlament enda avalduses gaasijuhet laitis, ei pruugi ju tähendada, et nad ka tegelikult seda ära keelata tahavad. Kas see avaldus oli vaid näitemäng valijate jaoks, seda näitab tulevik.
Õnneks on Eesti valitsejatel mitmeid võimalusi gaasijuhtme ehituse ärakeelamiseks, aga Eesti rahva tulevik on siiski tohutus ohus. Kui Eesti valitsejad gaasijuhtme ehitamist ära ei keela ja see ehitatakse, võiv suuta meid veel päästa ainult maag Hannes Vanaküla.

Seotud lood

Uudised
  • 12.02.10, 08:41
Nord Streami gaasitoru sai viimase puuduva loa
Reedel sai Läänemere põhja plaanitav gaasitoru Lõuna-Soome keskkonnaametnikelt viimase puuduva ehitusloa.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele