• OMX Baltic0,57%270,84
  • OMX Riga0,1%871,77
  • OMX Tallinn0,56%1 739,9
  • OMX Vilnius0,16%1 042,21
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 100−0,01%8 070,31
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • OMX Baltic0,57%270,84
  • OMX Riga0,1%871,77
  • OMX Tallinn0,56%1 739,9
  • OMX Vilnius0,16%1 042,21
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 100−0,01%8 070,31
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • 19.05.10, 07:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtkiri: Kus need 137 000 töötut siis on?

Me tänane kaanelugu on väga üllataval teemal - Eestis on küll 137 000 töötut, kuid liht- ja ka oskustöölisi tuleb tikutulega otsida. Nii kurdavad artiklis mitme suurettevõtte juhid, et tahaks inimesi tööle võtta, aga keegi ei tule!
Milles siis asi? Kas probleem võib peituda meie riigi üha paranevates sotsiaalsetes garantiides? Kas me tõesti oleme jõudnud olukorda, kus töötul on mugavam olla töötu, saada oma abiraha ning lihtsalt puhata. Või töötada mustalt. Esmaspäeval teatas maksuamet, et on tänavuste maksureidide käigus neljal korral avastanud töötukassas arvel olevaid isikuid töötamas ning lisaks tuvastati 39 isikut, kes olid enda sõnul väidetavalt tööl alles esimest päeva.
Jah, räägitakse, et töötu abiraha on meil pisuke, kuid isegi see 40% palgast, mis 9 kuud jookseb, võib töötegemise isu mõneks ajaks ära ajada. Eriti kui tead, et võttes täna vastu madalama palgaga töö, kaotad sellegi pisku. Eks ta ole mõnes mõttes eheda eestlasliku rehepapluse musternäide.
Äripäeva arvates on Eestil suur oht muutuda lõunaeuroopalikuks sotsiaalhoolekanderiigiks, kus ametlikult käivad tööl vaid idealistid. Ülejäänud elavad lihtsamalt ära, kas või toetustest.
Tõsi, kindlasti on probleem palju mitmetahulisem - kindlasti on vahepealne buum inimeste väärtushinnangud segi paisanud ja nii arvab pea iga lihttööline, et on 40 000kroonist kuupalka väärt… Ning kindlasti on solvav, kui nüüd oluliselt vähem pakutakse.
Kindlasti on tõsi ka reegel, et ettevõte saab tööturult ikkagi oma palgapakkumisele täpselt vastava töötaja, et need firmad, kes ei saa või ei taha palju palka maksta, ei saagi väga palju valida. Ja kindlasti on tõsi, et inimene, kes just töötuks jäänud, ei kavatsegi enne sügist uuele palgatöölise kohale mõelda - ilm on ilus ning abiraha ju tiksub.
Äripäev ei oska head, 100% toimivat retsepti pakkuda. Üks lahendus oleks proovida kunagi ammu riigikogu liikmeile kehtinud korda - kui riigikogu liiget ei valitud uude riigikokku, sai ta väiksema palgaga töökohale asudes kolme kuu jooksul hüvitist, st riik maksis palgavahe lihtsalt kinni. Et kui maksaks praegugi töötule kolm kuni kuus kuud uue ja vana palga vahe lihtsalt kinni?
Või kui jätta töötule uuele töökohale asudes mingiks ajaks kogu töötuskindlustushüvitis alles? Tõsi, see oleks riigile küllalt kulukas ning siit võib võrsuda hulk skeemimeistreid, kuid saaksime töötud siiski tööturule tagasi, neil ei kaoks tööharjumus ära.
Kindlasti tuleb nüüd aga kiiremas korras mõtlema hakata, kuidas see määratu mass inimesi tööle tagasi saada. Ja esmajärjekorras võiksid töötukassa inimesed töötuid aktiivsemalt tööle suunama, mitte igakuise rahajagamise juures ka moe pärast uurida, et "kas olete omale töökoha juba leidnud?"
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 19.05.10, 07:11
Tööpuudus kõrge, töötajat leida aga raske 
Vaatamata sellele, et Eestis on läbi aegade rekordarv töötuid, kurdavad ettevõtete juhid, et head töötajat on leida raskem kui kunagi varem.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele