Aljas tänulik Islandi vulkaanile

Järgneb Andrus Aljase kommentaar:

Praegused märgid maal ja taevas viitavad olukorra paranemisele: Islandi vulkaan vaikis mai lõpus, üleeuroopaline seiresüsteem muutus täpsemaks, emotsioonid taandusid. Tuhka, vähemalt praegu, kartma ei pea. Kui hall on taevas põhjalikumal vaatlusel ning kuidas see mõjutab Eestit?

Tuhk, sisepinged ja tarbijate ettevaatlikkus on mööduvad nähud. Eesti jaoks on võtmeküsimusteks investeeringud infrastruktuuri ning transpordiühenduste hoidmine ja laiendamine muu maailmaga. Värskelt avaldatud majutusettevõtete statistika süstib optimismi. Mullu majutusasutuste külastatavus küll kukkus viiendiku võrra, kuid see toimus eelkõige siseturismi arvel. Tallinna viimased tulemused näitavad, et võrreldes 2009. a esimese poolega peatus majutusasutustes rohkem turiste, nende reisid olid pikemad ja ettevõtjate sissetulekud majutusteenuste müügist kasvasid.

Estonian Airi tulemused näitasid juba märtsis - lennusektori jaoks traditsiooniliselt kehvas kuus - märkimisväärset tõusu. Kahetsusväärsel kombel korrigeerisid numbreid aprillis toimunud ootamatud lennuseisakud.

Julgen väita, et pikas perspektiivis ei oma need tegurid ja arengud olulist kaalu - tuhk, sisepinged ja tarbijate ettevaatlikkus on mööduvad nähud. Eesti jaoks on võtmeküsimusteks investeeringud infrastruktuuri, transpordiühenduste hoidmine ja laiendamine muu maailmaga.

Kõlab ootamatult, kuid kogu transpordisektor peab olema tänulik Islandi vulkaanile. Sellist tähelepanu pole reisitransport Eestis varem pälvinud. Hakkasime märkama rutiinis unustatut ning mõtestama oma asukohta ja positsiooni Euroopas. Mõistsime, et ühendus muu maailmaga on üks keskseid tänapäeva ühiskonna vajadusi ja üks peamisi arengumootoreid, milleta elu sõna otseses mõttes seiskub.

Tuhateema järellainetuses kerkis ka küsimus lennuühendustest, rahvusliku lennukompanii rollist ning konkurentsiolukorrast.

Eesti avalikkuseni on tilk tilga haaval jõudnud info Riia lennujaama ja Läti lennufirma tihedast koostööst ning Läti riigi hiiglaslikest otsestest ja kaudsetest toetustest, mis on suunatud ka Eesti turule sisenemiseks.

Samuti teadvustasime Leedus toimunut, kus pärast sarnast nn välisinvasiooni kohalik lennundus sootuks suretati ning ühendus hakkas toimuma peamiselt vaid Riia kaudu. Leedu riik on teinud märkimisväärseid pingutusi ja rahapaigutusi, mille järel on olukord stabiliseerunud. Leedu valusa õppetunni põhjal tuleb järeldusi teha ka Eestis.

Eesti akna lahtihoidmine eeldab ühtsete eesmärkide seadmist ning nende elluviimist. Kolmnurgast riik-lennujaam-lennufirmad jääb väheks, see eeldab laiemalt turismi- ja transpordisektori kaasamist ning kogu avalikkuse toetust. Eesti avatus ei puuduta ainult reisijaid, vaid kogu ühiskonna heaolu ja arengut.

Estonian Air on tegutsenud kokku pea 20 aastat. Selle aja jooksul on kümned lennufirmad tulnud ja siit lahkunud. Eesti on ja jääb Estonian Airi koduturuks, kus meie missioon on ehitada õhusildu Eesti ja muu maailma vahele. Lennundus on karmi ja tiheda konkurentsiga globaalne äri, kus koostöö rahvusvaheliste lennugigantidega nii koodijagamisel kui ka lennuvõimaluste avardamisel on äärmiselt oluline. Lisaks aitab koostöö kaasa Eesti tuntuse ja turistide arvu suurendamisele.

Eesti lennundust on kritiseeritud väheste otseühenduste pärast. Väike turumaht ja Eesti suhteline kaugus Euroopa olulistest sihtkohtadest seab meile ette selged mängureeglid. Selleks, et pakkuda head lennuplaani, on vaja turult kätte saada maksimaalne nõudlus ja omada sobivat lennukiparki. Toon siinkohal ühe näite.

Boeing 737-500 (meie väiksemat tüüpi) lennukisse mahub 118 reisijat. Selleks, et lendamisega mitte kahjumit teenida, peaks lennuki täitumus olema umbes 70%. Rääkides headest lennuühendustest, tuleks lennata vähemalt neli korda nädalas. See eeldab ligikaudu 34 000 reisijat aastas, kuid sellise reisijate arvuga sihtkohti algusega Tallinnast on ainult kümme!

Seega on paremate lennuühenduste tagamise eeldus ühelt poolt väiksemate ja ökonoomsemate lennukite hankimine ning teisalt ka Eesti kui sihtkohariigi atraktiivsuse suurendamine. Ainult Estonian Airi turundustegevusest jääb siin selgelt väheks.

Estonian Airi lähiaja olulisim eesmärk ongi luua lennuvõrk, kus Eestist oleks Euroopa suunal kaetud 30 populaarsemat sihtkohta lendudega kaks korda päevas otse või ühe ümberistumisega, viimase puhul ooteajaga mitte üle 1,5 tunni. Sama põhimõte kehtib 15 populaarsema interkontinentaalse sihtkoha kohta.

Viie aastaga on odavlennunduse pealetung lennunduses piletihindu oluliselt kukutanud, kuid julgen väita, et hindade stabiliseerumine ei ole enam kaugel. Estonian Air jätkab selgema eristuvuse loomist, et vastanduda senisest jõulisemalt kvaliteetse teenuse pakkujana. Sel aastal alguse saanud projekti "Uuenenud Estonian Air" põhifookuses on teenuste ja toodete arendamine, et muuta pardal veedetud aeg meeldivamaks, mugavamaks ja sisukamaks ning pakkuda lisaväärtust nii reisi planeerimisel kui ka lennueelsetel toimingutel - seda kõike reisijate parema teenindamise nimel.

Samal ajal oleme tegelnud ka kulude kärpimisega, et suurendada lennuettevõtte paindlikkust kiiresti muutuvas keskkonnas. Näiteks vähendas Estonian Air mullu oma kulubaasi ligi 40%, mille tulemusena oleme saanud kiiresti reageerida turu elavnemisele ja laiendada ettevõtte tegevust koostöös lennufirmaga KLM ka väljapoole Eestit. Paari esimese kuuga kerkisime Leedus turuosa poolest seitsmendaks regulaarlendude pakkujaks, vedades märtsis Leedus rohkem reisijaid kui näiteks Finnair või Austrian Airlines.

Rahvuslik lennukompanii on vaatamata oma piiratud ressurssidele hoidnud Eesti inimestele lahti akent Euroopasse ja laia maailma. Riik on panustanud suuri summasid infrastruktuuri arengusse ning tegeleb praegu omandisuhtega. Kliendi kindlust on küll vulkaanipursked ja majandussurutis õõnestanud, kuid reisimisele on jäädud truuks. Transpordiühenduste väärtustamine on kasvanud kogu ühiskonnas. Seega kui läbi pilvede põhjalikumalt vaadata, näeb nende taga valgust ja sinist taevast. Lennureisijad teavad ja hindavad seda.