Värske Äripäeva kaanelugu räägib lähitulevikust ja e-Eestist – 1. jaanuaril läheb Eesti toll üle elektroonilisele asjaajamisele. Kui toll ettevõtjaile ajapikendust ei anna, saab sellest Äripäeva arvates Eesti e-renomee järjekordne häbiplekk.
Äripäeval on alust kartusteks, et uue aasta esimestel päevadel saab Eesti piiripuntides ja tolliladudes valitsema tõeline Paabeli segadus. Sest hoolimata pooleteise aasta pikkusest üleminekuajast ei tea enamik Eesti ettevõtjaist, transpordiettevõtjad ning importijad-eksportijad sealhulgas, et uuest aastast tulebki kõik tolliprotseduurid elektrooniliselt ära teha. Paber lihtsalt ei kõlba enam.
Mis veelgi hullem, kuna eriti puudutab e-asjaajamisele üleminek me kaubavahetust teiste riikidega, peaksid ka Eesti ettevõtjate välismaised tehingupartnerid hakkama asju Eesti riigiga elektrooniliselt ajama.
Artiklis räägib maksu- ja tolliameti (MTA) esindaja, et amet on omalt poolt kõvasti teavitustööd teinud. “Info oli veebilehel, kliendilehes, toimusid ka infopäevad, milles tutvustati uusi süsteeme ning seadusandluse muudatusi,” ütleb ta.
Ettevõtjate huvi infopäevade vastu olla aga leige olnud. Miks, selle vastu amet sügavamat huvi ilmselt ei tundnud. Kas võib olla, et “huvipuuduse” taga oligi vähene teave? Ning polegi siis imestada, et ettevõtjate sõnul pole nad kohustuslikule e-asjaajamisele minemisest kuulnud.
Äripäeva arvates ongi sel probleemil üks suur ja selgelt eristuv põhjus – tegemist on puuduliku kommunikatsiooniga. Meie hinnangul ei ole veebilehele riputatud teabe näol tegemist tõsiseltvõetava kommunikatsiooniga, see on rohkem vormitäiteks tehtud liigutus. Pealegi, käisime igaks juhuks isegi eile MTA kodulehel ning esmapilgul ei torganud silma ühtki suuremat teadet selle kohta, et 1. jaanuarist suure osa ettevõtjate elu muutub. Tõstke käsi, kes enne Äripäeva tänast artiklit teadis, et Eesti läheb u 70 tööpäeva pärast täielikult e-tollile üle?
Kogu lool on aga veel üks kurb tahk – see on e-Eesti tuhmuma kippuv edulugu. Viimasel ajal on juhtunud, et iga uus e-asi läheb aia taha. Meenutagem uhiuusi ja suure mürtsuga mittekäivitunud e-rakendusi: e-aruanne, digiretsept, e-kool...
Jah, loomulikult pole patust puhtad ka ettevõtjad. Et edukas olla, peaks ikka oma tegevust puudutavad aktid, määrused, seadused selgeks tegema ja end nende muudatustega kursis hoidma. Bensiini hindade ja dollari kursiga ju suudetakse end kursis hoida, miks siis seadused kehvemad on?
Kokkuvõtteks oleks MTA poolt nüüd ääretult arukas tegu igaks juhuks siiski 1. jaanuaril n-ö tagauks lahti jätta, kustkaudu siis (kas või hurjutamise saatel) saaks ettevõtja oma tolliformaalsused paberil korda aetud. Parem ikka, kui riknevad kaubakoormad tollipunktis.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
E-toll kindlasti lihtsustab asjaajamist, kuid ei lahenda probleeme lõpuni, sest tolli küsimus on alati kahepoolne, ütles ASi Salvest omanik Veljo Ipits.
E-teenustes kumab tihti läbi riigi soov asju kellegi teise kaela lükata, nagu näiteks sellest aastast kehtiv kohustus edastada aruanded elektrooniliselt, märkis Reisieksperdi omanik ja tegevdirektor Sven Lõokene.
Tundub, et viimase aja e-süsteemide elluviimisega kiirustatakse ning nende kasutajasõbralikkus ja ülemineku tähtajad jätavad soovida, märkis Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.