E-teenustes kumab tihti läbi riigi soov asju kellegi teise kaela lükata, nagu näiteks sellest aastast kehtiv kohustus edastada aruanded elektrooniliselt, märkis Reisieksperdi omanik ja tegevdirektor Sven Lõokene.
"Iseenesest on e-teenused väga toredad asjad, kuid tegelikult peaks e-teenuste idee olema see, et ettevõtjal oleks mugav oma asju riigiga ajada. Aga tegelikkuses, mis puudutab digiallkirja andmist, võiks olla paremini väljatöötatud protseduur. Seda võiks olla hõlpsam anda ja võiks olla väiksemate turvariskidega," rääkis ta.
Lõokene lisas, et sisuliselt kõik, mis puudutab ettevõtete aruandluse elektroonilist edastamist ehk töö, mille sisestamine oli varem äriregistri kohustus, on täna kõik pandud ettevõtja õlgadele.
"Iseenesest on see tore, aga ma leian, et tegelikult on see ebaõiglane nende ettevõtete suhtes, kes seda elektrooniliselt teha ei saa," nentis ta.
"Ma pole e-teenuste suhtes negatiivne, aga tihti kumab sealt läbi riigi soov asju kellegi teise kaela lükata. Mõned e-teenused, mis peaks tegema ettevõtja elu lihtsamaks teevad selle teinekord hoopis keerulisemaks," sõnas Lõokene.
Seotud lood
E-toll kindlasti lihtsustab asjaajamist, kuid ei lahenda probleeme lõpuni, sest tolli küsimus on alati kahepoolne, ütles ASi Salvest omanik Veljo Ipits.
Tundub, et viimase aja e-süsteemide elluviimisega kiirustatakse ning nende kasutajasõbralikkus ja ülemineku tähtajad jätavad soovida, märkis Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.
Värske Äripäeva kaanelugu räägib lähitulevikust ja e-Eestist – 1. jaanuaril läheb Eesti toll üle elektroonilisele asjaajamisele. Kui toll ettevõtjaile ajapikendust ei anna, saab sellest Äripäeva arvates Eesti e-renomee järjekordne häbiplekk.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.