E-toll kindlasti lihtsustab asjaajamist, kuid ei lahenda probleeme lõpuni, sest tolli küsimus on alati kahepoolne, ütles ASi Salvest omanik Veljo Ipits.
"Ma ei tea ühtegi sellist situatsiooni, kus meil oleks e-teenuste pärast sisemiselt kaebusi. Kuid eks meie e-teenused järjest arenevad ka. Ja, kui e-toll tuleb, mis siis ikka, läheb see töö ka kergemaks," sõnas Ipits.
"E-teenustest, millest puudust tunneme, olekski e-toll meie jaoks kõige teretulnum lahendus. Üks asi on see, kuidas me tolli probleemid siitpoolt ära lahendame, aga kaubavahetuses Venemaaga pole põhiline probleem meie tollis, vaid põhiline probleem seisneb ikkagi seal teiselpool piiri," rääkis ta.
"Ühe poole saame võib-olla väga ilusasti korda, aga teise poolega jandime ikka edasi. E-toll kindlasti lihtsustab asjaajamist, kuid ei lahenda probleeme lõpuni, sest tolli küsimus on alati kahepoolne. Me võime olla väga hea e-riik, aga kui teine pool ei ole selleks valmis, siis pole see tulemus selline nagu me ootame," märkis Ipits.
Seotud lood
E-teenustes kumab tihti läbi riigi soov asju kellegi teise kaela lükata, nagu näiteks sellest aastast kehtiv kohustus edastada aruanded elektrooniliselt, märkis Reisieksperdi omanik ja tegevdirektor Sven Lõokene.
Tundub, et viimase aja e-süsteemide elluviimisega kiirustatakse ning nende kasutajasõbralikkus ja ülemineku tähtajad jätavad soovida, märkis Estonian Celli finantsjuht Riia Sillave.
Värske Äripäeva kaanelugu räägib lähitulevikust ja e-Eestist – 1. jaanuaril läheb Eesti toll üle elektroonilisele asjaajamisele. Kui toll ettevõtjaile ajapikendust ei anna, saab sellest Äripäeva arvates Eesti e-renomee järjekordne häbiplekk.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.