Ragn-Sells: tekib prügi puudus

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) andmetel ladestati Eestis olmejäätmeid 2010. aastal 246 851 tonni ja teadaolevalt valmivad enne Iru põletustehast jäätmekütuse tehased, mis suudavad enamusega mainitud mahtudest hakkama saada.

Eeltoodu valguses puudub Eestis täielikult vajadus uute prügilate rajamise järele.  Keskkonnaseadusandlusest teame ju, et iga uus prügila peab olema kavandatud vähemalt 25 aastaks ja iga tavajäätmete prügila seadusega nõutud järelhoolde periood on 30 aastat. Samas on veel 21. juuni 2010 Keskkonnaministri meetmemäärusega „Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse” loodud võimalus paigutada kuni 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot) maksumaksja raha minimaalselt 15% omafinantseeringu kohustusega ja peamise eesmärgiga tavajäätmete prügilate võrgustiku täiendamiseks. Asjale lisab vürtsi asjaolu, et meetmemääruse tekst on nagu valatud Polli Prügila OÜ mõõtude järgi. Kui Polli Prügila oleks nii hea ja vajalik projekt, siis võiks talle anda võimaluse vabaturu tingimustes ja ilma igasuguse abirahata ennast tõestada.

Olen nii suuliselt kui kirjalikult juhtinud keskkonnaministri tähelepanu sellele, et praeguses situatsioonis on Euroopa Liidu abirahade eraldamine uue prügila rajamiseks nii keskkonna, maksumaksja rahakoti kui avatud ärikeskkonna suhtes kuritegelik. Tegin ministrile ettepaneku tühistada kõnealune meetmemäärus, kuid see mõte ei ole veel leidnud heakskiitu.

Eesti vajab praegu oma keskkonna, rahvusvahelise maine ja avatud ärikeskkonna tagamise huvides vastutuse võtmist ja riigimeheliku otsust veel ühe prügila rajamise peatamiseks. Riigimehelikult ja vastutustundlikult võib minu pärast käituda kasvõi momendil rahaeraldamist vaagiv KIK ametnik.

Autor: Agu Remmelg, Aivar Hundimägi