Detsembri alguses tegid Eesti Energia Iru prügiploki projekti vastu võitlejate advokaadid politseisse avalduse, miles süüdistasid Maardu linnaametnikke korruptsioonis.
Avalduse esitamise põhjuseks oli see, et Maardu linnavalitsus kinnitas uue prügipõletusploki projekteerimistingimused. Politseis aga asja menetlusse ei võetud.
Veolia Keskkonnateenuste juhi Argo Luude sõnul on hämmastav, kuidas Eesti Energia on Maardus projekti lubade asju ajanud. “Ajades asju nii, saaksid nad ka tuumajaama Tallinna kesklinna ehitada ja kellelgi poleks midagi vastu öelda,” toob ta võrdluseks. Politseisse tehtud avalduse ajendiks oli, et Eesti Energia viis Maardu linnaametnikud Monacosse prügipõletustehast vaatama. “Nii ajab asju Eesti riik,” lisab Luude, väike kibestumus hääles.
Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinami sõnul oli selline vastaspoole advokaatide süüdistus, kuid tegelikkuses Eesti Energia seda sõitu ei finantseerinud. Kõik reisiga seotud kulud tasus Maardu linnavalitsus ja vastuvõtjaks oli Prantsuse linna La Seyne-sur-Meri linnapea. Kohtumist vahendas Iru jäätmeenergiaplokki rajama hakkav Prantsuse ettevõtte CNIM, kellel asub selles linnas üks olulisemaid tehaseid. Linnade kohtumise raames külastati ka jäätmepõletusjaama Monacos, selgitab Heinam.
“On positiivne, et Maardu linnavalitsus enne niivõrd olulise objekti rajamiseks ehitusloa väljastamist käis tutvumas sarnase töötava jaamaga,” lausub ta.Heinami sõnul võiks kohalikel omavalitsustel olla lausa kohustus käia ennast kurssi viimas uute ehitistega, mida nende juurde planeeritakse.
Seotud lood
Iru prügipõletustehase projekti puhul on problemaatiline, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega ehk sisuliselt nad riskivad riigile kuuluva rahaga, ütles Veolia Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Eesti Energiale kuuluva Iru soojuselektrijaama jaoks on prügipõletusploki rajamine elu ja surma küsimus. Seda mõistab Veolia, kes üritab erinevaid võtteid kasutades Iru jaamale surmahoopi anda.
Musta stsenaariumi korral ei jätku riigile kuuluva Eesti Energia Iru prügipõletusploki tarbeks prügi ja seetõttu tuleb Eesti Energial prügile lisaks osta kuni 80 000 tonni hakkepuitu aastas.
Alates 2012-2013 kaob vajadus olmejäätmete ladestamise järele ning tuleb hakata olemasolevaid prügilaid kas sulgema või muuks otstarbeks ümber kujundama, arvab Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg,
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”