Narva linn ja korruptsioon, kes neid suudaks lahuta’?

Seekordsest artiklist selgub, et Narva linna ehitushanked libisevad lihthankega ühe ja sama firmaderühma kätte – konkursivõidu tagavat 10protsendiline „meelehea“ hankehinnast. Kokkumängukahtluse tõttu on juba ametist lahkunud keskerakondlasest abilinnapea ning niidid viivad teise mõjuka keskerakondlasest volikogu liikmeni.

Äripäeva arvates on sõnad Narva ja korruptsioon sünonüümideks saamas. Äripäev on korduvalt kirjutanud, et elu Narvas käib ühe seltskonna taktikepi all. Nii selgub tänasest artiklist, et Narvas võitsid riigihankeid ainult teatud firmad. Väljaspool seda ringi olevad ettevõtjad ei pääsenud hangetel isegi osalema. Enamasti on hangete maksumus alla 250 000 euro, mis võimaldab neid läbi viia lihtmenetlusega ehk amet ise saadab enda valitud firmadele hankel osalemise kutsed.

Anonüümsust palunud ettevõtjad rääkisid Äripäevale, et kui keegi süsteemiväline firma juhtus hankel odavaima pakkumise tegema, siis sunniti teda see tagasi võtma või öeldi, et nüüd oled meile 10% hanke hinnast võlgu. Ehk kui keegi soovis pirukast osa saada, tuli tal maksta. Samuti kirjeldati, kuidas ühe skeemis osalenud ettevõtte omanik kiitles juba linnaeelarve koostamise ajal, et ta hakkab järgmisel aastal linnas seda ja toda ehitama ning firma vajab sestap töötajaid juurde.

Äripäev ei hakka siinkohal ei defineerima ega lahterdama. Ei, me ei ütle, kas tegemist on peal-, või allilmaga, organiseeritud või organiseerimata kuritegevusega. Me lihtsalt nendime, et tegemist on ühe ärilise ühendusega, kes oma haarmed sügavale linna juhtimisse surunud.

Kuid kas me jäämegi pealtvaatajaiks? Et istume ja ootame müütilist kangelast, kes korra majja lööks? Kui uue Eesti Vabariigi tekkimisel soovis rahvas ja soovisid ka poliitikud Narva linna Eestile tagasi võita, rõhudes rahvustunnetele ja eestimeelsusele, siis täna sooviks me pigem esimese asjana Narva linna Eesti seadustele tagasi võita. Sest eelkõige, enne rahvuste integratsiooni ja sõbralikku kooselu sooviks me, et Eesti vabariigi seadused töötaks ja kehtiks ühtviisi üle kogu vabariigi. Et tänapäeva Eestis poleks suletud vürstiriike, kus näiliselt asjad korras, kuid piirkonda juhib tegelikult käputäis kohalikke autoriteete.

Kes peaks Narva linna korruptsioonist puhastama? Kas peaksime ootama Kalevipoja tagasitulekut? Või peaksime, käed rüpes, ootama poliitiliste jõujoonte ümbermängimist? Või saame siiski ise Narva poliitilise ladviku ja sellega läbipõimunud ärigrupeeringu laiali peksta? Et teie, head lugejad annate vihjeid, meie, meediaorganisatsioonid avaldame ning õigus- ja korrakaitseorganid kontrollivad neid. Vaid nii, üheskoos, saame armsa Eestimaa samm-sammult puhtamaks muuta.

Sest kui täna keegi mitte midagi ette ei võta, süveneb üleüldine arvamus, mida Narva-teemaliste uudiste kommentaaridest ikka jälle lugeda võib: „Enamus on rahul ja eks Narva on oma juhte väärt! Eesti suuruselt kolmanda linna kodanikud on lihtsalt lolliks tehtud ja pätid ruulivad. Ametnikud kardavad vallandamist kuna ei oska keelt ja on vastutasuks nõus pätte teenima.“ Kas me sellist Narvat tahtsimegi?

Autor: 1185-aripaev