ÄP: Soome erilepe abistamiseks on lühinägelik ja isekas

Sisuliselt tähendab see, et kui seni on näiteks Rootsi ja Suurbritannia eurotsoonist eemalseisjana võinud nautida eristaatust raskustesse sattunud riikide aitamisel, siis nüüd on esimese pretsedendina erikohtlemist saamas ka üks eurotsooni riike.

Äripäeva meelest on nüüd nooremal vennal ehk Eestil põhjust vanemat venda ehk Soomet kõrvast sakutada väikluse eest. Maksumaksja üle kogu Euroopa on tülpinud lõputust raha suunamisest kriisiriikidesse. Kuid enne Soome nn kindlustuslepingut polnud ükski riik rindelt korrakski lahkunud ja oma vastutust osaliselt teiste kaela veeretanud.

Lõputud poliitilised vaidlused. Kõik teavad valimistejärgse Soome teravat sisepoliitilist seisu Kreeka jt riikide abipaketis osalemise tõttu ning sedagi, et ühel hetkel sõltus just Soomest enam kui 100 miljardi eurose abipaketi saatus. Niisamuti oleme nõus, et see oleks Eestile halb, kui ka teised riigid Soome eeskujul pilti veel keerulisemaks ajavad, viivitavad ja takistavad lahenduste loomist, samas kui turg ei oota.

Kuni poliitikud vaidlevad, peab tulekustutaja rolli täitma Euroopa Keskpank, mis peab tegema võlakirjaturul tugioste. See ei ole samuti odav, lisaks kasvab oht, et keskpank vajab rämpsvõlakirjade koorma all ise lisaraha.

Hästi. Kuid sel nädalal avalikustatud "diil", mille eest oli Soome nõus kaasa mängima, paneb küsimusi esitama ja seadma kahtluse alla kogu päästeplaani üldise ideoloogia.

Kui kindel on ikkagi see "solidaarsuse" põhimõte, mida seni on mantrana eurotsooni hättasattunud riikide abistamisel lausutud? Kas oleme iseenda või euroliidu päästmise peal väljas? Rohkem või vähem terav sisepoliitiline olukord abiraha andmise ümber on tekkinud mitmes riigis, alustades Saksamaaga. Kuid raha ikkagi antakse.

Kui kindel on nüüd aga, et teised riigid ei hakka Soome eeskujul soovima endale mingeid erisusi? Teadupoolest lepiti euroala riigipeade 21. juuli kohtumisel kokku, et vajadusel on võimalik eraldi tagatiskokkulepete sõlmimine. Kas me kuuleme varsti lisaks Soomele ka teistest erilepingutest?

Sellisel juhul kahaneb teel Kreekale jõudev raha pidevalt, sest nagu nüüd selgunud, kasutab Kreeka euroala riikide (kuhu meiegi ju kuulume) saadavat laenu osaliselt Soomele maksmiseks. Summa pole tugipaketi suurusega võrreldes kuigi suur, kuid abi eesmärk ongi ju selles, et raha jõuaks rahatu ja maksujõuetu riigini.

Eesti vajab oma selget seisukohta. Igal juhul vaatab kindlasti nüüd ka Eesti maksumaksja küsivalt Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi poole, et kuidas Eesti käitub - kas oleme nõus Soomele erikohtlemist lubama? Ning kas hakkame ka ise midagi juurde soovima? Eesti seisukoha võiks välja öelda ja seda põhjendada kõige kõrgemal tasandil.

Igal juhul ei lisa ühele euroriigile antud eritingimus rahaturgudele ega toimetuseski kindlust euroliidu ühtsusse ja püsimisse. Pigem vastupidi. Kui Kreeka toetamises ollakse juba kokku leppinud ja peetakse seda kõigist lahendustest kõigele vaatamata kõige paremaks, siis peaks see lepe laienema kõigile ELi riikidele.

 

 

Autor: 1185-aripaev