OMX Baltic−0,25%272,29
OMX Riga−0,13%872,59
OMX Tallinn−0,33%1 736,47
OMX Vilnius−0,27%1 050,05
S&P 5001,23%5 782,76
DOW 301,02%42 221,88
Nasdaq 1,43%18 439,17
FTSE 100−0,14%8 172,39
Nikkei 2251,25%38 956,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,18

OMX Baltic−0,25%272,29
OMX Riga−0,13%872,59
OMX Tallinn−0,33%1 736,47
OMX Vilnius−0,27%1 050,05
S&P 5001,23%5 782,76
DOW 301,02%42 221,88
Nasdaq 1,43%18 439,17
FTSE 100−0,14%8 172,39
Nikkei 2251,25%38 956,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,18

13.12.11, 07:04

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti riigieelarve tasakaal sünnib skeemitades

Eelmisel nädalal võeti vastu 2012. aasta riigieelarve, mis on ligi poole miljardi euro võrra suurem kui sel aastal. Peamiselt tekkis arutelu, kas eelarve on liiga optimistlik või miks ei too see kaasa riigi palgal olevate töötajate – õpetajate, kaitseväelaste, politseinike – palgatõusu. Kuid keerukam küsimus – kuidas eelarve eeskujulikku Maastrichti kriteeriumidele vastavasse tasakaalu mahtus – jäi lõpuni lahkamata.

Selgub, et end eeskujuks toov ning Kreeka statistika ja eelarvega sahkerdamist tauniv Eesti kasutab ise süstemaatiliselt erinevaid skeeme. Kõige silmatorkavam on ilmselt olnud töötuskindlustuse makse muutmine maksuks. Nimelt kogutakse makset alandamata järgmisel aastal vähemalt (ilmselt rohkem) 120 miljonit eurot reserve. See omakorda tähendab, et riik võib kulutada samas suurusjärgus raha rohkem, ilma et eelarve väljuks seatud tasakaalust, kuna võetavad lisakulud on n-ö kaetud reservidega. See, et töötukassa raha ei ole mõeldud riigieelarve lappimiseks, ei ole puht juriidiliselt oluline.

Teiseks – kasutatakse süstemaatiliselt riigiettevõtteid. Eesti Energia ja Tallinna Sadamat kasutatakse piltlikult öeldes sularahaautomaatidena. Näiteks esimesel juhul, arvestades ettevõtte monopoolsust, muudetakse riigifima kasum sisuliselt elektrimaksuks. Teisel juhul vähendas valitsus vahetult enne järgmise aasta eelarve vastuvõtmist sel aastal Tallinna Sadama riigieelarvesse makstavaid dividende, kuid vaid selleks, et need järgmisel aastal välja võtta. Sel aastal on riigieelarve tulud olnud prognoositust suuremad ja sadama raha läheb rohkem vaja järgmisel aastal.

Kuid selle kõrval kasutatakse ka ehtsaid trikke. Nii kavatseb valitsus kasutada Eesti Energiaga skeemi, kus ühelt poolt võetakse ettevõttest dividende ja teisalt suurendatakse kapitali. Miks? Sest investeering ettevõtte kapitali kajastub investeerimistehinguna ega ole eelarve tasakaalu arvestuses kulu, dividendid kajastuvad aga eelarves tuluna. Sarnast skeemi kasutati Tallinna Sadama puhul juba varem, kui riik laenas endale kuuluvale ettevõttele 2009. aastal krõbeda intressiga 800 miljonit krooni ajal, kui oli ettevõttest dividendidena 417 miljonit eelarve täitmiseks välja võtnud. Juriidiliselt ehk ongi kõik taas korrektne. Aga sisuliselt?

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul

Seotud lood

Arvamused

19.12.11, 10:58

Kas Eesti Energia on riigi sularahaautomaat?

Viimasel ajal on Eesti Energiat ja selle juhti Sandor Liivet rahva poolt kõvasti nahutatud. On koguni väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat mõnusa lüpsilehmana, kust vajadusel raha jooksvateks kuludeks ja eelarveaukude kinnitoppimiseks dividendina välja võetakse ja kasumi suurendamiseks elektri hinda tõstetakse.

Arvamused

20.12.11, 07:47

Eelarve-eesmärgid saavutab riik sisuliselt, mitte skeemitades

Hiljutine Äripäeva arvamusartikkel („Eesti riigieelarve tasakaal sünnib skeemitades“) kritiseeris Eesti riigirahandust ja sealhulgas eelarve-eesmärkide saavutamist. Samas jäi käsitlus ühepoolseks ning toodud paralleelid Kreekaga olid suisa kohatud, kirjutab rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu.

Arvamused

20.12.11, 07:44

Dividendid maandagu langusfaasis hinnatõusu

On väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat nö maksukanalina, sularahaautomaadina, kust vajadusel raha kuludeks dividendidena välja võtta, tõstest samal ajal ka elektri hinda.

Sisuturundus

30.10.24, 13:28

Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel

2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.