Tänase nõrga välisnõudluse väljavaate juures oleks majandusele tervikuna kasulik, kui hinnakasv aeglustuks senisest rohkemal määral, kirjutab esmaspäevases Äripäevas Nordea panga peaanalüütik Tõnu Palm.
Viimase poole aasta jooksul on Eesti tarbijahindade kasv ületanud euroala keskmist 1,9 protsendipunkti (eelmine aasta oli vahe 2,2). Kui Eesti hinnakasv jääb kõrgemaks kui kaubanduspartneritel (ilma et seda põhjendaks tootlikkuse kasv), kaotame tasapisi konkurentsieeliseid ning võtame liigseid riske, pannes nii proovile majanduse stabiilse kasvu.
Eesti hinnatase oli eelmisel aastal Eurostati andmetel 79 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Olukorras, kus hinnad jõuavad Euroopa keskmisele lähemale ning sissetulekute tase püsib madalam, ei tohiks Eesti inflatsioonitempo olla märkimisväärselt kiirem euroala keskmisest.Kui Eesti majanduskasvu tempo on jõuline ja jätkusuutlik, siis on loomulik, et ka hinnad kasvavad keskmisest kiiremini. Täna puuduvad aga argumendid, miks arvestatav lõhe Eesti ja partnerriikide inflatsiooni vahel peaks edaspidi jätkuma.
Millised on Eesti proovikivid inflatsiooni ohjamisel järgmisel kümnendil, loe esmaspäevasest Äripäevast.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.