• OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 225−0,16%38 412,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,03
  • OMX Baltic−0,17%280,96
  • OMX Riga−0,27%871,74
  • OMX Tallinn−0,12%1 766,92
  • OMX Vilnius0,28%1 104,15
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 100−0,28%8 201,54
  • Nikkei 225−0,16%38 412,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,03
  • 31.01.12, 06:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti tulevik sõltub eurotsoonist

Rahvusvaheline finantsabiprogramm mõjus Lätile positivselt, kirjutab Riia Stradinshi ülikooli lektor Veiko Spolitis. Praegune stabiilsus on aga näiline, sest sõltub suuresti olukorrast välisturgudel ning praeguse valitsuskoalitsiooni suutlikkusest alustatud reformid lõpuni viia.
Rahvusvaheline finantsabiprogramm, millele kirjutas alla Ivars Godmanise valitsus 2008 ja millega rahvusvahelised võlausaldajad (Euroopa Komisjon, Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Liidu liikmesriigid) laenasid Lätile 7,5 miljardit eurot, lõppes 2011 22. detsembril. Programmi lõppedes on Läti sellest rahast kasutanud 4,4 miljardit eurot, jättes kasutamata Põhjamaade (nende seas ka Eesti), Tšehhi ja Poola pakutud laenu.
Mitu olulist reformi. Võlausaldajate ülesandeks oli aidata Läti valitsusel eelarvepoliitikat tasakaalustada. Üleüldiste muutuste käigus on lõpule viidud haldusreform, alustatud haridussüsteemi, politsei ja tervisekaitse reformimist. Läti jooksevkonto puudujääk, mis 2008 oli peadpööritavad 22,5%, on viimasel aastal kahanenud 2% ja püsis 2009-2010 positiivne. Seda tänu Läti puidu-, transiidi- ja farmaatsiettevõtete ekspordimahu kasvule kahel viimasel aastal, mis ületas 2007 ehk enne majanduskriisi ekspordi üldmahtu. Majanduse elavnemine on toonud ka inflatsiooni kasvu, kuid eelarvekärped, mida 2012 eelarvest tuli teha veel ligi 250 miljoni euro ulatuses, on aidanud kaasa inflatsiooni ohjeldamisele.
Eelarvekärped ja üldine majanduse ja haldustruktuuri muutus on algatanud väitlusi majanduspoliitiliste mudelite üle nii erakondades, ajakirjanduses kui ka ettevõtjate seas. Näiteks ettevõtte Primekss juht J a nis Ošlejs on arutlenud töökohtade loomise vajaduse üle ja argumenteerinud konservatiivse Läti Panga monetaarpoliitika vastu. Töökohtade loomine ja ajude äravoolu ohjeldamine on Läti poliitikute ja ettvõtjate suurim väljakutse. Suurima opositsioonierakonna, Koosmeele Keskuse arusaam järgib dogmaatiliselt Keynesi näpunäiteid, on populistlik ja teeb panuse Venemaa avarale turule.
Kuigi peaminister Valdis Dombrovskise valitsuse majanduspoliitika on olnud konservatiivne ja pole suutnud finanstabiprogrammi kitsenduste tõttu kuigi palju töökohti luua, on ta siiski suutnud läbi viia mitu poliitilist reformi. Mitugi ettevõtjat on tõdenud, et paraku oli postsovetlikul poliitilisel eliidil vaja ühiskondlike finantsressurside rahvusvahelist järelvalvet, et Läti poliitmajanduslik maastik euroopalikuks muuta.
Ettevaatlik pragmatism. Valdav enamik ettevõtjaid on väljendanud heameelt, et pärast 18 aastat kestnud vaidlusi on sel aastal jõustumas kohustuslik maksu ja omandi deklareerimise süsteem. Eelviimasena ELi riikidest (veel jääb Malta) alustab Läti erakondade rahastamist riigi eelarvest, mis on samuti aidanud kaasa oligarhiaga võitlemisel. Praegu on parlamendis teisel lugemisel finantsdistsipliiniseadus. Sellega võib küll raskeks minna, sest see eeldab ka põhiseaduse muutmist, milleks läheb vaja 2/3 seimi liikmete toetust.
Nii analüütikute kui ka ettevõtjate seas valitseb ettevaatlik pragmatism. Ratsionaalset vaoshoitust põhjustab see, et vaatamata riigi haldusvõime parenemisele ja eelarvepoliitika tasakaalustatusele on Läti tööhõivepoliitika alles rajamisel, inimeste lahkumine, eriti maapiirkondadest, jätkub ja kohustus hiigellaen tagasi maksta jääb.Juba tänavu tuleb Lätil IMFile tagasi maksta ligikaudu 330 miljonit eurot. Viimased 200 miljonit eurot tuleb Euroopa Komisjonile tagasi maksta 2025. Opositsioonipoliitikud on laenu tagasimaksmise graafiku pärast nördimust avaldanud, sest Läti avatud majandus sõltub suuresti olukorrast välisturgudel. Ebastabiilsus eurotsoonis paneb paljusid analüütikuid, poliitikuid ja ettevõtjaid mõtlema, kas Läti suudab eurotsooni astuda või kas seda on üldse vaja ebamäärases olukorras, eriti kui 2014 peab Läti võlausaldajatele maksma tagasi 1,2 miljardit ja 2015 1,3 miljardit eurot.
Nii valitsusjuht, rahandusminister kui keskpanga juht kinnitavad, et Läti kavatseb täita Maastrichti kriteeriumid 2014 ja astuda eurotsooni. Praeguse valitsuse plaani järgi peaks Läti suutma nii eelarve puudujäägi, võla- kui inflatsioonikriteeriume täita, kuid Läti käekäik sõltub suuresti olukorrast eurotsoonis.  See on ajendanud ettevõtjaid aktiivselt otsima teisi välisturgusid, eriti Aasias, Ladina-Ameerika riikides ja Venemaal.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 15.02.12, 08:51
Läti müüs rekordkoguse võlakirju
Läti müüs eile miljardi USA dollari väärtuses võlakirju, mis oli riigi ajaloo suurim rahvusvaheline võlakirjaemissioon.
Uudised
  • 09.02.12, 13:23
Läti kiire majanduskasv võtab hoogu maha
Läti SKP kasvas läinud aasta viimases kvartalis eelnenud kvartalitega võrreldes kõige aeglasemas tempos.
Uudised
  • 07.02.12, 15:45
IMF kärpis Läti majandusprognoosi
IMF kärpis Läti selle aasta majanduskasvu väljavaadet, prognoosides, et Läti SKP kasvab tänavu 1,5%, kuna euroala võlakriis vähendab nõudlust Läti ekspordi järele, vahendas agentuur Bloomberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.01.25, 11:03
Digitaalne enesekaitse: lihtsad lahendused küberohtude vältimiseks
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele