Äripäeva tabel, kus võrdlesime edukate ettevõtete kasumit ja töötajate palgakulu, ei kandnud mõtet, et ettevõtja peaks kogu kasumi palkadeks maksma. See näitas, kuidas madal palgakulu aitab kaasa edukate ettevõtete ärile.
Muidugi ei arva ma, et ettevõtjad peaks kogu kasumi palkadeks jagama – see ei tähendaks sel juhul ettevõtlust, vaid ligineks juba ajaloos proovitud süsteemile, mis ei tööta. Otsisime vastust küsimusele, miks on palk Eestis madal ja kuhu peaksime arenema, et jõukus tekiks. Sissetulekute suurest ebavõrdsusest tulenevaid ohte ühiskonnale tuleb tõsiselt võtta. Peame otsima lahendusi, kuidas ühiskond tervikuna rikkamaks saaks.
Kipume ennast võrdlema teiste Ida-Euroopa riikidega ja leidma, et maailmas on kohti, kus on palju halvem. Sinnapoole vaatamine ei täida eesmärki. Me ei saa ennast võrrelda kehvemaga, kui tahame saada paremaks.
Arengufond on aastaid kaardistanud suundi, kuhu liikuda – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoiuteenused, finantssektor. Nii mõnigi poliitik tunnistab, et fondi raportid on asjalik lugemine. Samas ei näe me reaalseid tegusid. Mõne koostöövormi loomine euroraha eest ei ole veel poliitika, mis meid väärtusahelas kõrgemale aitaks.
Tulevikuprogramm peab olema jõuline, ja selle ülesande peab valitsus endale selgemalt püstitama, olema selle eestvedaja ja leidma vahendid investeeringuteks.
Autor: Vilja Kiisler, Hannes Sarv
Seotud lood
Tootlikkuse kasvuta viib palgakasv Eesti konkurentsivõime kiiresse hävingusse, leiab endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Aivar Sõerd.
Äripäevas täna avaldatud tabelis on koondatud firmad, mis suudavad Eesti tööturu tingimustes edukalt majandada – nende 2010. aasta puhaskasum oli tööjõukuludega vähemalt võrdne. Samal ajal jääb mõnes edukas ettevõttes töötajate keskmine palk ootamatult madalaks.
Palka on võimalik tõsta siis, kui kasum töötaja kohta kasvab ehk kasvab tootlikus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva hinnangul näitavad firmade plaanid palgakulu suurendada optimistlikku meelestatust ning survet palgatõusule.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.