ÄP: Ettevõtja, julge maksuametiga vaielda

Eelmisel aastal kaotas maksuamet 35 protsenti vaidlustatud kohtuasjadest. Viimase paari aastaga on kaotuste protsent pisut suurenenud. Kolmandik kaotatud kohtuasju tõendab, et maksuamet ei ole ilmeksimatu, kuigi eeldada ju võiks, et ameti töötajate maksudealane kompetents on parem ettevõtjate omast.

Samas on kohtuteele asumine ettevõtjale ressursimahukas ettevõtmine: see on kallis, võtab palju aega ja nõuab tugevat juriidilist jalgealust. See eeldab, et oma õiguses ollakse kindel, ning teadmist, et ollakse võimeline seda tõendama. Ent sellestsamast eeldusest peaks nõudeid esitades lähtuma maksuamet, kes viitab, et kaotatud kohtuasjade puhul on sageli probleemiks tõendite hindamine ja hulk. See on aga jällegi valdkond, mida nimelt maksuamet peaks kõige paremini tundma.

Kiired seadusemuudatused. Kuna kohtuskäimine toob kaasa suured kulud ettevõtjale või maksumaksjale, tasub peale kohtukaasuste võitmise/kaotamise silmas pidada ka nende arvu. Viimase kolme aasta jooksul lõpule jõudnud vaidluste hulk suurenenud. Ühelt poolt näitab see ettevõtjate suurenenud teadlikkust oma õiguste eest seismisel, teisalt viitab õiguskeskkonna ebaküpsusele. Advokaadid heidavad kohtutele ette ettearvamatuid otsuseid ning leiavad, et maksuseaduste muudatusi on palju ja neid võetakse vastu kiires tempos. Samas ei saagi kakskümmend aastat oma seadusi olla võrreldav nende riikide õigus- ja maksukeskkonnaga, mille reeglid on paika saanud näiteks saja aasta jooksul. Kahjuks on ebastabiilne õigusruum ja kohtupraktika kohati kasulik ka neile ettevõtjatele, kelle südametunnistus päris puhas pole.

Valusad kogemused. Maksuamet on kohtust saanud valusaid kogemusi, mis on tulnud kinni maksta maksumaksja taskust. Eelmisel aastal pidi amet sõlmima kokkuleppe Refondaga, kellelt nõudis koos intressidega 170 miljonit krooni, kompromissleppe kohaselt tuli ettevõttel tasuda aga vaid ligi 8,9 miljonit krooni makse.  Varasemast on ette tuua Tõnis Paltsu ja Toomas Peegi juhtum, kes said pärast neli aastat kestnud kohtusaagat lõpliku võidu 2007.

Eredaim näide on kahtlemata Sylvester. Ettevõtjaile tuli tagasi maksta nii sissekasseeritud maksusumma kui ka viivised, mis tähendas maksumaksjale rohkem kui poole miljardi kroonist väljaminekut. Eriti valusaks tegid lõppsumma viivised: ühe Sylvesteri endisele omanikule, Matti Pollile, tiksus maksuametis „hoiul“ olnud summa pealt päevas umbes 53 000 krooni intresse. Äripäev soovitas toona loobuda maksunõude summa deponeerimise kohustusest, mida pole aga tehtud.

Ka soovitasime maksuasjades võimaldada eelotsuste langetamist, sest enne kui Sylvesteri aktsionärid viisid aktsiad eraisiku kontolt üle oma firmadesse, küsisid nad kohtuvaidluste vältimiseks nõu maksuametilt, kes andis tehingutele nõusoleku. Kui eelotsus oleks siduv, annaks see ametilt nõu küsinud ettevõtjale kindlustunde, et maksuameti nõuanne maksab – ja seda on mõtet küsida. Nii poleks maksuamet mitte ettevõtja vastane, vaid usaldusväärne partner, nagu see ju tegelikult  ju olema peakski.

Autor: 1185-aripaev