14. veebruaril võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis reguleerib eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilisi nõudeid. Laiemale avalikkusele on ettevõtmine tuttavam koondnimetuse SEPA (Single European Payment Area) all. Tegu olulise sammuga ühtse siseturu, aga eriti igapäevaste kaardimaksete ja pangaülekannete korralduses, kirjutab eurosaadik Ivari Padar.
Olukord, kus iga riik rakendab oma süsteeme ja tariife, tekitab tarbijatele segadust. Senise korraga kaasnesid ka ootamatud ebameeldivused igapäevaelus. Lihtsaks näiteks on levinumate pangakaartide – VISA, MasterCard/Maestro – piiratud kasutusvõimalused Saksamaal, kus valdavalt on kasutusel oma maksekaardisüsteem.
Nagu ikka, juhtis raporti koostamise protsessi raportöör, kes sedakorda oli Soome konservatiiv. Ülejäänud fraktsioonid valisid variraportööri. Protsessi aluseks oli Euroopa Komisjoni ettepanek, mille põhjal algasid arutelud nii europarlamendis kui ka Euroopa Liidu nõukogus. Sügise alguseks formuleerisid viimased kaks omapoolse seisukoha ning siis istuti kolmekesi – parlament, komisjon, nõukogu – läbirääkimislaua taha. Kokkulepe sündis kaheteistkümnendal tunnil.Suured vaidlused käisid tarbijaid puudutavates küsimustes. Kuigi SEPA eesmärk on konkurentsi avamine, mis loogiliselt peaks kaasa tooma hindade languse, olid arutelu all isegi hinnatõusud. Eriarvamusi tekitas pangakonto numbrite pikkus: kõikjal hakkab kehtima IBAN-standard, mis tähendab numbrikombinatsiooni pikenemist.
Üleval oli küsimus, mis juhtub aastate eest sõlmitud otsekorraldusega kohalikule jahindusseltsile või pasunakoorile ehk kelle õlule laskub selle otsekorralduse vastavusse viimine SEPA standarditega. Kuna selliste mandaatide hulk on tohutu ning võis kindel olla eesootavates kohtuvaidlustes, jõuti lahenduseni, et toimivad mandaadid jäävad kehtima ning SEPA standardeid rakendatakse uutele lepingutele.
Olulise muudatusena surus parlament läbi ülemineku siseriiklikult BBAN-standardilt praegu veel rahvusvahelisele IBANile ning viimasega kaasas käivate BIC-koodide mittekohustuslikkusele lõpptarbija jaoks. Teisisõnu saavad inimesed mõne aasta vältel pärast SEPA rakendumist teha riigisiseseid ülekandeid juba tuttavas vormis ning pank on kohustatud vajadusel standardi IBAN-iks muutma. Tulevikus piisab raha ülekandmiseks vaid IBANist ning panga tunnuskood BIC pole enam kohustuslik. Tänu SEPA-le võivad kliendid, pangad ja ettevõtjad kuue aasta jooksul säästa hinnanguliselt kuni 123 miljardit eurot. SEPA rakendub 2014. aasta 1. veebruaril.
Autor: Ivari Padar, Vilja Kiisler
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.