Seadusemuudatus ei tohi sündida kasumisoovist

See on vist taasiseseisvunud Eesti ajaloos esimene kord, kui maksumaksjate esindaja pakendivaldkonnas sõna võtab. Seda üllatavam oli, et ettepaneku sisuline pool oli suunatud kahe turuosalise kasumi suurendamiseks nii teiste turuosaliste kui ka enamiku pakendiettevõtjatest maksumaksjate arvelt.

Mulle jäi selgusetuks, kas komisjoni mitteilmunud maksumaksjate  liit ise üldse esitatud seadusemuudatuse tagamaadest aru sai, sest keskkonnakomisjonis kaitsesid salastatud muudatusettepanekut hoopis pakendite tootjavastutusturu kaks suuremat tegijat, Eesti Pakendiringlus ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon.

Õnneks jätkus riigikogu keskkonnakomisjoni esimehel Tõnis Lukasel piisavalt riigimehelikust, et kutsuda komisjonis toimuvale arutelule jäätmekäitlejate liidu ning pakendite tootjavastutusturul tegutseva Tootjavastutusorganisatsioon OÜ esindajad. Kuigi viimasel hetkel kutsutud külalised said materjalid tutvumiseks kaks tundi enne arutelu, tagas laiemapõhjaline kaasamine siiski sisukama mõttevahetuse. Jutuajamiste tulemus oli ootuspärane: leiti, et ei ole otstarbekas muuta pakendiseaduse väikest osa seda korralikult läbi töötamata ja läbiarutamata muudatusettepaneku alusel. Seda enam, et 2010  riigikontrolli hävitava kriitika alla sattunud pakendite taaskasutuse korraldus nõuab pakendiseaduse põhjalikumat remonti niikuinii.

On demokraatlikus riigikorras lubamatu, kui seadusemuudatusi saab läbi suruda paari turuosalise kasumisoovist lähtudes ja salaja. Õnneks seekord nii ei juhtunud, kuigi sarnaseid pakendiseaduse muutmise juhtumeid on lähiajaloost võtta küll. Näiteks võib tuua riigikogus 2010 heaks kiidetud  pakendiseaduse muutmise eelnõu, mis oli otseselt suunatud viimati turule tulnud pakendiorganisatsiooni vastu. Olen veendunud, et ainult avaliku, läbipaistva ja kaasava arutelu tulemusena jõuame ühiskonnale kõige paremate lahendusteni.

Autor: Agu Remmelg, Vilja Kiisler