• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,62%5 948,31
  • DOW 30−0,48%43 745,38
  • Nasdaq −0,66%19 103,2
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,62%5 948,31
  • DOW 30−0,48%43 745,38
  • Nasdaq −0,66%19 103,2
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 13.03.12, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kodumaised investeeringud eesmärgiks

See, et Eesti inimeste pensionifondide investeeringutest vaid 6-7% on paigutatud siinsetesse ettevõtetesse, on pigem takistus meie rahva jõukamaks saamise teel kui tark valik, leiab IRLi juht Urmas Reinsalu.
Eesti ettevõtluse ja ka kapitalituru edendajaks saavad esmajoones olla siinsed inimesed. Kui me ise oma säästud mujale investeerime, on keeruline veenda teisi meie kapitaliturgude atraktiivsuses. Seetõttu nõustun Toomas Lumani probleemipüstitusega.
Pensionisüsteemi loomisel oli üks eesmärke kohaliku finantsturu areng. 2008 alanud finantskriisi järel on aga meie finantsturu arengust rääkimine liialdus. Kui eelmisel aastal jätkus Eesti majanduses elavnemine, ekspordimahtude kiire kasv ja tööpuuduse vähenemine, siis Tallinna börsi tehingute käive oli kõigi aegade madalaim (alla 200 miljoni euro).
Võib ju öelda, et avatud majandusruumis võib kapital meie majandusse voolata ka mujalt ning eelkõige Skandinaaviast on Eestisse otseinvesteeringutena ka palju investeeritud. See on tervitatav. Rahvusliku kapitali investeerimisvõimaluste parandamise esmaeesmärgiks ei ole kõigi ettevõtete tagasiostmine kunagise talude päriseksostmise järelkajana ja kindlasti ka mitte plaanimajanduse elementide taasrakendamine. Küsimus on selles, kas Eesti majandusruum on siin juba tegutsevatele, äri alustavatele või ka näiteks Soomest siia kolivatele väiksematele ettevõtetele hea kasvulava.
Ettevõtjad, kes kodukamaralt pihta hakates suureks kasvada tahavad, kurdavad, et kapitali kaasamise võimalused piirduvad sageli panga ukse taha minekuga. Kohalik võlakirjaturg seisab ja omakapitaliinvesteeringute kaasamise võimalusi võiks rohkem olla.
Finantsteenused, sealhulgas pensionifondide valitsemine, on paljuski reguleeritud ärivaldkonnad. Sellel, et Eesti elanike finantsvaradest tagasihoidlik osa vähegi otseses vormis Eesti ettevõtete rahastamises osaleb, on pistmist ka seadustega. Rahandusministeerium peab need üle vaatama selle pilguga, mida saab teha, et soodustada investeeringuid Eesti ettevõtlusesse. Vajadusest välisinvesteeringuid siia meelitada räägime alatasa, midagi kummalist ei ole ka kodumaiste investeeringute meelitamise eesmärgiks seadmises.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele