ÄP: Tsäkkol tuleb kukrut kergendada

Vastutuse toimunu eest peab võtma ka majandusministeerium, mille haldusalas säärast käitumist pikka aega salliti. Tsäkko ja tema alluvate „komandeeringute“ paberitele andis allkirja majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. Priske on öelnud, et tahtis loota, et kui suusatati, siis mitte riigi raha eest – ent usu ja lootusega pole just palju peale hakata olukorras, kus laristamine on kestnud aastaid. Priske kohustus kantslerina oleks olnud süveneda paberitesse, millele ta allkirja andis.

Äripäev tõi uurimise. Tsäkko väljaütlemised pole jätnud kahtlust, et ta ise oma käitumist ebaeetiliseks ei pidanud ega saanud isegi aru, et on midagi valesti teinud. „Aga miks ka mitte?“ oli tema vastus küsimusele, mismoodi seostub tema poolt lähetusse kaasatud alluvate, haldusjuhi  ja IT-juhi amet vajadusega osaleda riigi kulul autonäitusel Genfis. Maanteeameti juhtivtöötajate suusareisid on ainuüksi kahe kuu jooksul ulatunud Prantsusmaale ja Rootsi.Tsäkko vastuste põhjal võib eeldada, tagasiastumise põhjuseks polnud mitte mõistmine, et maksumaksja raha süstemaatiline kuritarvitamine on viga, vaid pigem ebameeldiv avalik tähelepanu ning eeldatavasti ka majandusministeeriumi surve.

Majandusministeerium algatas teenistusliku järelevalvemenetluse alles siis, kui Äripäev maksumaksja raha eest korraldatud puhkusereiside vastu huvi tundma hakkas. Maanteeamet teatas Genfi-lähetuse kuludest ühe (!) vaba päevaga seotud kulude mahaarvamisest alles pärast Äripäeva esitatud küsimusi, esialgu pidid kõik kulud jääma riigiasutuse kanda.

2011. aastal kirjutas Äripäev kohtutäiturite soojamaareisidest, mis olid maksupettuse eesmärgil vormistatud koolitusreisideks: et reisikulu saaks deklareerida ettevõtlusega seotud kuluna ja nii maksukoormust vähendada. Reisidel käisid ka täiturite pereliikmed ja kohtutäiturite büroode töötajad. Maksuamet andis kohtutäiturite tegevusele karmi hinnangu ning selle aasta alguses otsustasid kohtutäiturid välismaiste koolitusreiside arved ettevõtluskulude hulgast välja võtta ning maksta riigimaksud koos intressidega ära. Maksupettust nad siiski ei tunnistanud, pidasid vaid „ebasobivaks“ riigiasutusega sellises küsimuses vaielda.

Usalda, aga kontrolli. Mis mahus täpselt on riigi raha kulunud maanteeameti juhtkonna lähetusteks vormistatud lõbureiside peale, selle peab välja selgitama majandusministeeriumi juurdlus. Leiame, et tagasi maksta ei tule mitte ainult viimase reisi raha, vaid ka varasematel aastatel ebasihipäraselt kulutatud summad. Majandusministeeriumil aga tasub üle vaadata terve oma haldusala ametite juhtide komandeeringud, nagu Äripäev eilses juhtkirjas ette pani. Tiheda välissuhtluse taustal pole mõtet komandeeringuid üle bürokratiseerida, kuid usaldusega koos peab käima ka kontroll. Sest nagu ütles kunagi üks tänaseks areenilt lahkunud poliitik: „Siin riigis tulevad ju kõik asjad lõpuks välja.“

Autor: 1185-aripaev