Hiljuti käis meediast läbi edulugu, et Eesti IT-ettevõtted tegid Aserbaidžaanile registreid ja e-teenuseid ühendava süsteemi. Hea töö, aga kui Eesti IT-saavutused nii tublid ja maailmas imetletud on, siis miks pole meie firmad täitnud sarnast tellimust Saksamaale, Suurbritanniale või mõnele muule arenenud tööstusriigile, küsib SAP AG Eesti esinduse juhataja Tiit Parts.
Sattusime iseseisvuma n-ö õigel ajal ja võtsime kohe kasutusele uusima tehnoloogia. Nüüd on aga oht, et kasutame endiselt sama tehnoloogiat ja jääme uue kasutuselevõtmisel teistest juba maha.
Märtsi alguses SAP Innovatsioonifoorumil osalenud Peep Aaviksoo rääkis mulle, kuidas ta sattus 2005, pärast Eesti esimesi e-valimisi, Bill Gatesiga juttu ajama. Aaviksoo küsis, millal USA e-valimised teeb, ja Gates vastas: niipea mitte, sest suurel riigil on raske ületada nende inimeste kriitilist massi, kes oleks võimelised vajalikku tehnikat kasutama. Väikeriigi eelis on võimekus viia uusi rakendusi kiiresti ja suhteliselt lihtsalt üle riigi, mis aga ei tähenda, et USA oleks tehniliselt Eestist nõrgem riik. Suurte riikide tipp on meist tehnoloogiliselt ees, aga meie keskmine on neist üle.
Seepärast ei juuruta eestlased ka Saksamaa e-riigi lahendust, nemad saavad ise hakkama, pigem ikka Keeniasse, Katarisse ja Aserbaidžaani – riikidesse, kus on IT-arengutase meist madalam. Et Saksamaale IT-lahendusi müüa, peab tehnoloogia olema uuem, kiirem ja efektiivsem. Me võimegi siin kopeerida Bill Gatesi, kes ise ju omal ajal midagi baastehnoloogiat nullist ei leiutanud, vaid tunnetas turgu ja komplekteeris Microsofti olemasolevatest komponentidest.
“Suure” IT-tehnoloogia arendamine on läinud nii keeruliseks, kalliks ja inimmahukaks, et baastehnoloogiad arendavad ikkagi vaid üliriigid ja ülemaailmsed korporatsioonid. Eestis pole piisavalt ressursse, et täiesti uusi tehnoloogiaid turule tuua. Kui tahame müüa IT-lahendusi ka mujale peale arenguriikide, on Eesti nišš olemasolevate uusimate tehnoloogiate põhjal nutikate lahenduste arendamine. Riik peaks seda suunda vedama ning pakkuma programmeerijatele võimaluse nüüdisaegse tehnoloogiaga töötada. Riik aga ütleb järjest tihedamini, et raha uuteks lahendusteks ei ole ja elustada tuleb vana. Nii oleme, veidi utreerides, varsti maailmameistrid DOS-i kasutamises.
Riigil on vaja uut IT-arenguplaani ja eesmärki võtta suund kaasaegsele tehnoloogile. Peab olema kiire ja paindlik, sest Aasias kirjutatakse programme sama kärmelt kui tehakse järele botaseid.
Seotud lood
Hästi töötavad infosüsteemid tunduvad meile loomulikud, oleme nende olemasolu harjunud pidama igapäevase elu lahutamatuks osaks. Kuid e-riigi lahenduste soliidne iga sunnib mõtlema uue, tänapäevastele tehnoloogiatele tugineva süsteemi loomisele, kirjutab IT-kolledži rektor Tiit Roosmaa.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.