Hästi töötavad infosüsteemid tunduvad meile loomulikud, oleme nende olemasolu harjunud pidama igapäevase elu lahutamatuks osaks. Kuid e-riigi lahenduste soliidne iga sunnib mõtlema uue, tänapäevastele tehnoloogiatele tugineva süsteemi loomisele, kirjutab IT-kolledži rektor Tiit Roosmaa.
Täna töötav e-riigi rakendus oli omal ajal väga targalt projekteeritud. Omaaegne e-riigi põhimõtteline lahendus on üllatavalt hästi toiminud siiani. Toona välja pakutud arhitektuurne lahendus on pikka aega võimaldanud riigi infosüsteeme käigus hoida, neid uuendada ja tasapisi ka uusi lahendusi/teenuseid lisada. Ent ühel hetkel jõuab kätte aeg, mil hea asi tuleb vahetada veel parema vastu.
Kindlasti ei ole ükski lahendus ega arhitektuur igavene, eriti mitte IT alal. Oleme jõudmas olukorrani, kus ei tule mitte ainult e-riigi lahenduste uuendamise peale mõelda, vaid selles suunas konkreetseid samme astuda.
Tasuta asju ei ole olemas. See tähendab, et riik kui tellija peab juba varakult planeerima e-riigi järgmisele põlvkonnale üleminekuks vajalikud rahalised vahendid. Aga enne, kui konkreetsete rahasummadeni jõutakse, tuleb tänapäevaselt ja ettevaatavalt sõnastada lähteülesanded, mille alusel oleks võimalik projekteerida ja luua uus e-riigi lahendus. Edasiliikumiseks on kaks teed. Kas võtta ette nn tühi leht ja tuginedes uusimatele tehnoloogiatele joonistada välja täiesti uus e-riigi lahendus, või püüda säilitada kõike seda, mille lahendused on täiesti töökõlbulikud ka praegu ja ilmselt lähitulevikuski.
Esimene lähenemine on kindlasti lihtsam ja innovaatilisem, kuid kindlasti oluliselt kulukam, vähemalt esialgu. Teine lähenemine kätkeb ohtu, et ühel, tõenäoliselt vägagi ebasobival hetkel, osutub allesjäänud raam kitsaks ja uusi arendusi mittetoetavaks.
Siin ongi nüüd poliitiliste otsuste koht. Esimese sammu peab astuma valitsus. Riigi tasemel tuleb sõnastada riigi prioriteetidele vastav, maksumaksjale jõukohane ning tegijatele reaalselt teoks tehtav lähteülesanne. Igasuguse töötava e-riigi lahenduse vältimatuks eelduseks on korrektse, professionaalse lähteülesande sõnastamine. Siin ei ole liiast juba eksisteeriva maailmakogemuse/teadmuse kasutamine. Meie IT-firmad on saanud piisavalt harjutada eri riikide e-lahendusi luues. Saadud kogemuste põhjal ja korrektse lähteülesande korral on nad kindlasti suutelised Eesti jaoks uue ja väga hea e-riigi IT-lahenduse looma.
Seotud lood
Hiljuti käis meediast läbi edulugu, et Eesti IT-ettevõtted tegid Aserbaidžaanile registreid ja e-teenuseid ühendava süsteemi. Hea töö, aga kui Eesti IT-saavutused nii tublid ja maailmas imetletud on, siis miks pole meie firmad täitnud sarnast tellimust Saksamaale, Suurbritanniale või mõnele muule arenenud tööstusriigile, küsib SAP AG Eesti esinduse juhataja Tiit Parts.
Tänavune aasta tõotab tuua ettevõtete finantstarkvara rakendamisse viimase kümnendi suurima edasimineku.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.