Enne äripartneri võlgnikuks muutumist tehtav tüüpiline viga on koostööpartneri tausta kontrollimatajätmine, kirjutab Creditreform Eesti tegevjuht Reimo Tomingas.
Ka usaldatakse sageli liialt juba võlgu olevat ettevõtet, pikendades korduvalt maksetähtaegu. Kui äri aetakse tuttava või sõbraga, jäetakse tihtipeale lepingud või saatelehed vormistamata.
Teiste riikide avalike andmebaaside kaudu saadav taustinfo mõne äriühingu krediidikäitumise kohta võib olla puudulik. Ka Eestis satub avalikku maksehäireregistrisse vaid osa võlgnikke. Võlgade ajatamine võimaldab vältida ametlikku registrisse sattumist.
Liigne usaldus väljendub ka uutele klientidele kohe püsikliendi tingimuste pakkumises (pikem maksetähtaeg, suurem krediidilimiit jne). Tihti allkirjastavad lepinguid isikud, kellel pole selleks volitusi, ning mitmed lepingu olulised detailid (kliendi andmed, tööde täpne kirjeldus, tähtajad, üleandmise-vastuvõtu akt jne) jäetakse fikseerimata või tehakse seda puudulikult.
Probleemiks võlgade ennetamisel on äripartnerite krediidikäitumise andmete kiire muutumine. Paljudel ettevõtetel on klientide ja koostööpartnerite andmebaasid, kus kajastub, kellelt nõuda ettemaksu või anda osalist või täielikku arvelduskrediiti. Pahatihti ei jätku ettevõtetel aega ja tööjõudu, et teha andmebaasides värskendusi. Suuremates ettevõtetes ei tee osakonnad sageli võlgade ennetamisel küllalt koostööd.
Seotud lood
Ehkki Euroopa Parlament ja nõukogu värske direktiiv võitleb maksete hilinemise vastu, saab ettevõtja ise ja juba täna arvete laekumise viibimise vastu võidelda.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.