Ettevõtte juhatuse esimehe Heiki Kranichi allkirjastatud Eesti Loto majandusaruanne süüdistab Tarbijakaitseametit potentsiaalsest võimalikust kehvemates majandustulemustes.
Nimelt, kuigi ettevõtte teenis 2011. aastal 5 miljonit eurot puhaskasumit oleks müük läinud tunduvalt libedamalt, kui hasartmängufirma saanuks segamatult oma peavõite reklaamida. Seda takistab aga Eesti Loto ja tarbijakaitseameti vaheline kohtuvaidlus, kuna viimane ei luba lotofirmal oletatavaid võite kui eksitavaid reklaamida.
Ühepoolne huvi. Sellist väljaütlemist saab ilmselt tõlgendada mitmeti. Minu hinnangul astus Eesti Loto juht antud vastandumisega valusalt ämbrisse. Kui analoogiat kasutada, võiks mõni viinatootja süüdistada arste, et need hoiatavad alkoholiga kaasnevate kõrvalnähtude eest, mis omakorda kahandab viinamüüki. Nagu arstid seisavad oma patsientide tervise eest, kaitseb Tarbijakaitseamet ettevõtete tarbijaist kliente.
Ämber on seda sügavam, et tegu pole mitte eraettevõttega, kelle puhul kitsas kasumisoov võiks olla mööndustega mõistetav, vaid riigiettevõttega, kellele on kõrgendatud ootused sotsiaalse vastutustundlikkuse osas. Ettevõtte juht peaks seda väga selgelt tajuma.
Ilmselt püütakse vastu vaielda, et nagu iga ettevõtte puhul oodatakse ka Eesti Lotolt tulemust – võimalikult suurt piletimüüki ja kasumit. Selline argument ei päde. Vastupidi - Eesti Loto ainueesmärk ei tohi olla võimalikult suure kasumi teenimine vahendeid valimata. Sest hasartmängud, on see loto või kasiino, ei ole üks äri teiste kõrval, vaid sarnaselt alkoholi- või tubakatööstusega meelelahutus, millega kaasnevad kahjulikud kõrvalmõjud. Tegemist on äridega, mis balansseerivad eetika piiril. Sellise sõnavõtuga on oht sellest piirist üle astuda.
Reklaamile hoiatus. Nii mõnigi ütleb, et loto on ju süütu meelelahutus. Kuid see on enesepettus sarnane sellega, kui väita, et õlu ja siider ei ole alkohol. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena võiks Eesti Loto oletatavate võitude reklaamimise kõrval pigem sama tulihingeliselt kaaluda oma toodetele teedrajava hoiatuse lisamist võimalikust kaotusest. See oleks aus: mängimisel on võidu asemel kordades suurem tõenäosus rahast ilma jääda ning hullematel juhtudel kaasneb tüsistusena mängusõltuvus.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Seotud lood
2011. aastal 5 miljonit eurot puhaskasumit teeninud Eesti Loto heidab Tarbijakaitseametile ette, et müük läinuks tunduvalt libedamalt, kui firma saanuks oma peavõite reklaamida.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.