ÄP: keelame riigifirmadel dividendi maksta

Kuna nii Eesti Energia, Eleringi, Tallinna Sadama kui ka teiste riigiettevõtete näol on tegemist monopolidega, tähendab riigifirmade dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole võimalik loobuda nimetatud ettevõtete teenuste kasutamisest ega ka kaasa rääkida äriplaanide asjus. Vastuväite, et valitsusel on valimistel saadud mandaadi tõttu õigus maksumaksja nimel otsuseid teha, kummutab tõsiasi, et säärane otsustamine on poliitiline ega lähtu ettevõtlusloogikast.

Kahe aasta eest alanud arutelu Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimise teemal sumbus aasta tagasi kahtlusega, et börsilemineku nurjas Reformierakonna toetajate lobitöö ning valimiste lähedus. Valitsuse otsus jäi sündimata aga eeldatavasti ka pragmaatilisel põhjusel, kuna riigifirmade dividendid toidavad riigikassat.

Eesti Energia maksab valitsuse korraldusel tänavu riigieelarvesse dividende 65,187 miljonit eurot (16% rohkem kui eelmisel aastal), Tallinna Sadam 44,863 miljonit eurot. Riigieelarvesse on 2012. aastal kavandatud riigi osalusega või riigi otsustusõigusega ettevõtete dividenditulusummas 127,65 miljonit eurot, mis annab riigi maksutuludesse juurde 2,7%. Kuna riigi maksukoormus ulatub tänavu 32,4%ni SKTst, annavad riigiettevõtete dividendid maksutulule sisuliselt terve protsendipunkti lisaks. See üks protsent tuleb maksumaksja taskust, kellel aga puudub kontroll raha kasutamise üle. Peale selle maksavad riigifirmad ka juriidilise isiku tulumaksu ligi 27 miljonit eurot aastas, mis moodustab kuuendiku juriidiliste isikute tulumaksuprognoosist.

Võimaluse riigiettevõtete äriplaanides kaasa rääkida annaks maksumaksjale riigiettevõtete börsileviimine. Eile Äripäevas ilmunud intervjuus leiab Cicero Capitali juht James Oates, et kuna Eestis on suur nõudlus kapitali järele, ent pakkumine väga piiratud, oleks Eestil vaja nn ankuraktsiaid. Äripäev on riigiettevõtete börsileviimist pikka aega toetanud.

Aasta alguses kirjutasime, et varjusurma langenud Tallinna börs vajab vedurit, kuna välisraha ei hakka riiki voolama enne, kui kohalikud turule investeerivad. Peale kohaliku kapitalituru elavnemise annaks riigiettevõtete börsileviimine kohalikele investoritele võimaluse tulu teenida. Teiseks, riigifirmade seni suhteliselt läbipaistmatu juhtimine muutuks avalikumaks, kuna börsiettevõtetena tuleb senistel riigifirmadel lähtuda investorite huvidest. Kolmandaks, investorite osalemine ettevõtete juhtimises muudaks firmad tõhusamaks, investeerimiskliima paraneks ning see aitaks omakorda riiki tuua välisinvesteeringuid. Sellest, et Eesti Energia ja Elering tegutsevad praegu Londoni, aga mitte Tallinna börsil, saavad kasu vaid ettevõtted, mitte aga Eesti majandus tervikuna või siinsed riigifirmade teenuste tarbijad ja maksumaksjad.Dividendide maksmise keeld lõpetaks praeguse varjatud maksustamise ning kiirendaks ühtlasi poliitilise otsuse sündi riigiettevõtted börsile viia. Nagu leiab Oates, pole küsimus mitte niivõrd selles, missugune on õiglane hind riigi osaluse eest, vaid pigem kasu, mida riigifirmade börsileviimine majandusele tooks.

Autor: 1185-aripaev