Raivo Hein: riik võiks käituda nii, et ta dividende ei võtaks

„Üldiselt on see kahe otsaga asi, sest dividendid on alati omanikuõigus ja sinna ei saa või ei tohiks mitte kuidagi vahele segada. Küll aga võiks riik käituda nii, et ta dividende ei võta, mitte, et see oleks keelatud. Pigem läheks see raha arendusse või kuhu iganes seda raha vaja oleks. Ühesõnaga jääks ettevõtlusesse edasi,” vastas Hein küsimusele, kas keelata riigifirmadel dividendide maksmine, kuni nad pole börsil.

Heina sõnul on riiki raske mõjutada, kuna see on terrororganisatsioon, mis mõjutab oma elanikke. Küll aga saab riiki mõjutada seadusandja, kes dividendide väljavõtmise riigifirmadest kuidagimoodi seadusesse kirjutaks, leidis ta. „Küllap saab ka riik iseennast sundida, kui ta seda tahab,” uskus Hein, lisades, et selle asemel, et võtta miljardeid dividendidena Eesti Energiast, võiks kulutada raha näiteks tormiga ümber kukkunud liinide alusele maale.

Sellega on Hein enda sõnul küll nõus, et dividende võib võtta, kui firma on börsil, sest ta ei saa aru, miks riigiettevõtteid nii kramplikult kinni hoitakse. Loomulikult kardavad vasakpoolsed mahaparseldamist ja parempoolsed jälle ei julge seda teha, kui rahvas vastu on, arutles ta.

„Puht majanduslikust seisukohast oleks kõige õigem samm panna suuremad firmad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam või Estonian Air börsile, võtta sealt lisaraha juurde ning arendada neid selle kaudu, et oleks avaliku huvi all,” märkis Hein. „See peab olema väga targalt tehtud, et keegi ei annaks ära strateegilist osalust välismaale.”

Hein tõi näiteks Tallinna Vee, mis on välismaalaste kontrolli all. „Samas, olles ise Tallinna Vee aktsionär, naudin dividende, mis sealt makstakse. Strateegilised kaubad peaksid lõpuni enamusosaluse kaudu riigi kontrolli alla jääma, aga ülejäänud peaks kindlasti börsile minema,” arvas ta.

Küsimus riigifirmadel dividendide mittemaksmise kohta on ajendatud meie eilsest juhtkirjast, kus Äripäev ütles, et riigifirmadele tuleks keelata dividendide maksta seni, kuni nad lähevad börsile. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole ettevõtete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka nende äriplaanides kaasa rääkida.

19. aprillil valitsusele esitatava eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi äriühingute dividendisummaks 127,65 miljonit eurot. 2012. aasta riigieelarves on dividenditulu kavandatud summas 128,43 miljonit eurot, sellest riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt 128,01 miljonit eurot.

Dividendiettepanekute koostamisel on rahandusministeeriumi teatel hinnatud äriühingute dividendide maksmise võimekust, arvestades nende järgnevate perioodide prognoositavat rahavoogu ja investeerimisvajadust ning praegust kapitalistruktuuri ja likviidsete vahendite mahtu.

Lisaks on lähtutud statistikaameti rakendatavast nn superdividendi testi metoodikast, mille kohaselt kajastuvad riigieelarve tuluna dividendid, mis ei ületa varade võõrandamisest tekkinud kasumiga korrigeeritud eelmise majandusaasta ärikasumit.