Eesti ettevõtete juhtide strateegiline mõtlemine on hea, tihti jääb aga tähelepanuta IT osa äristrateegia elluviimisel, märgib PwC juhtiv IT-audiitor Mart Mäe.
Võtame näite, kus äristrateegia eesmärgiks on käibe kolmekordne kasv. Eeldame, et aktiivse turundusega see saavutatakse. Kõik on rahul, ent peatselt algavad probleemid, kuna müügi-või finantstarkvara ei pea uutele andmemahtudele vastu ning vajab väljavahetamist, seda pole aga parimalgi juhul võimalik teostada kiiremini kui poole aastaga, üldjuhul kulub selleks pigem aasta. Tulemuseks on, et IT hakkab äri kasvu pidurdama.
Lahenduseks on äristrateegia eesmärkide suurem seostatus IT-ga. Praegu on see ettevõtete strateegiates parimal juhul ridade vahele peidetud. Kui firma äriliseks eesmärgiks on suurem kliendikesksus ja kliendisuhete parandamine, mis aitab klientidele rohkem müüa, tähendab see muu hulgas, et vajatakse head CRM-tarkvara, mis ühildub olemasolevate lahenduste ning äriprotsessidega.Kohe tekib küsimus, milline on see sobivaim tarkvara, milliseid funktsionaalsusi täpselt vaja on ja kas see investeering ikka tasub ära. Vastused neile küsimustele annab IT-strateegia ja/või -arengukava, kus igale äristrateegia eesmärgile vastab IT-alane tegevus: mida konkreetselt tuleb IT-poolel teha, võimaldamaks äril kasvada kiiremini ja efektiivsemalt ning mis on ühe või teise tegevuse kulu.IT-strateegia analüüs algab planeeritava perioodi pikkuse defineerimisest. Küpsema ettevõtte puhul on see 3–5 ja alustaval ettevõttel 1–2 aastat. Enne töö alustamist IT-strateegia alal on oluline paika saada äristrateegia, kuna see määrab IT-eelarve, investeeringud ja nende jaotumise ajateljel.
Hea oleks, kui strateegiat aitab koostada või vähemalt projekti koordineerida sõltumatu ettevõttesisene või -väline ekspert või liider – see tagab, et vastuseis muutustele ning ebareaalsed ootused ei saa projekti takistavaks faktoriks. Nii IT- kui äristrateegia puhul on oluline, et jõutakse välja konkreetsete ülesanneteni ühe või teise eesmärgi saavutamiseks ning jaotatakse vastutus. Samuti peab olema määratud lõppvastutaja, -isik või kontrollorgan (juhatus, auditi komitee), kes kontrollib strateegia täideviimist ning vajadusel teeb plaanidesse jooksvalt korrektiive.
Tänapäeva maailmas on organisatsioonid IT-st üha suuremas sõltuvuses, seega tasub kaaluda kõigi oluliste äriliste otsuste puhul nende mõju ettevõtte IT-organisatsioonile ja võimalikke investeeringuvajadusi – olgu tegu uue teenusliini avamise, laienemise või miks mitte ka kulude optimeerimisega. Selline tegutsemine aitab juhtida kulubaasi ning tagada, et IT-le kulutatud raha teenib ainult äriliselt vajalikke eesmärke.
Seotud lood
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.