Jah, Eesti poliitika on omadega ummikus. Jah, mõõt on täis, kannatus katkemas. Aga erakorralised valimised, mida sotsid algatada püüavad, ei ole paraku mingi lahendus.
Esiteks, sotsid on oma jutuga lootusetult hiljaks jäänud. Reformierakonna rahastamisskandaalist poliitilist profiiti lõigata oleks neil võimalik olnud kohe alguses avaldusega, et nende erakonnas pole mingit varjatud rahastamist olnud ja ei ole ka praegu. Kuna nad seda ilmselt kinnitada ei saa, peab Mikser piirduma Ansipi stiilis jutuga, et tema ei tea, et tema ajal oleks olnud. See ei veena.
Teiseks, erakorralistel valimistel saaks ainult uuesti valida neidsamu erakondi, sest uut poliitilist jõudu ei ole peale tulnud. Saaks ümber mängida neidsamu end määrinud parteisid, mille vastu avalik pahameel suundub. Laiemalt võttes ei ole asi ainult Reformierakonna ülbuses ega isegi mitte rahastamises, vaid selles, et partokraatlik demokraatia on omadega tupikusse jõudnud.
Uut poliitilist jõudu, mida pikisilmi oodatakse, ei paista kusagilt. On aktiivsed inimesed, kes on võimelised oma pahameelt väljendama meeleavalduste korraldamisega. On nn mittepoliitilised poliitikud, kes ajavad vaikselt oma asja, aga ei hakka süsteemi sisenemisega käsi määrima. On arvamusliidrid, kes räägivad asjast, aga ise poliitikasse ei lähe. Aeg uue poliitilise jõu esiletulekuks on küps, aga tulijaid ei paista kuskilt.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis