Ehitust ootab ees tõsine väljakutse

Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selleks oodatakse juba pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata ka mitmeid muudatusi.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski rääkisid saates „Eetris on ehitusuudised“, et suur väljakutse on ka tagada järgmistel aastatel ühtlasem toetusraha pealevool, mis arvestaks nii korteriühistute kui ka ehitajate  võimetega ning vähendaks konkurentsi „nobedate näppude voorus“.

Küsimus on ka selles, kas praeguste ehitushindade juures on ühistuste laenuvõimekus piisav, et praeguse 30-protsendilise toetusega tervikrenoveerimise välja vedada, sest majanduskeskkond on palju muutunud. "Kui paljud ühistud on võimelised praegustes tingimustes tervikrekonstrueerimist läbi viima – sellele küsimusele ongi hetkel raske vastata,“ tunnistas Kurnitski.

„Oluline on võimendada enam uute tehnoloogiate kasutamist läbi tehaselise renoveerimise suurema toetusprotsendi, et vähendada tööjõu vajadust ehitusplatsidel ja teha suuremat mahtu tehastes. Kui sellega kaasneb ka tugev eksport, siis oleks see Eesti majandusele väga kasulik,“ lisas Jaanisoo.

Saates räägime ka, kuidas lahendada probleeme ehitushangete korraldamisel, et ei tekiks rahastuse tagasinõudeid, sest siis ükski korteriühistu ei julgeks enam laenu võtta ja suurt projekti alustada. Ka on plaan uue määrusega viia hangete läbiviimine enam riigi kontrolli alla, et korteriühistu ja ehitaja ei jääks keeruliste ja kallilt maksma minevate küsimustega üksi. Samuti plaanitakse võimaldada võtta hankesse mitu maja korraga ja tekitada mastaabiefekti, mis ka oleks ka suurematele ehitusfirmadele huvipakkuv.

Saatejuht ja foto autor Teeli Remmelg.

Fotol Ivo Jaanisoo ja Jarek Kurnitski.