Oma coaching’u-praktikas käsitlesime hiljuti ühe kliendi otsustusprotsessi, kes seisis silmitsi keeruka valikuga.
- Veiko Valkiainen, juhtimiskoolitaja ja coach , juhtimiskvaliteedi eestkõneleja
Meie loo keskmes on Tiina, tippjuht tarkvarafirmast, kes on viimase poole aasta vältel olnud mentoriks ja eestvedajaks oma uuele meeskonnale. Meeskonnas töötab ka Mihkel, organisatsiooni põhitegevusvaldkonna tunnustatud ekspert, kelle panus meeskonna ja kogu organisatsiooni tulemustesse on võtmetähtsusega.
Mihkli karjäär selles organisatsioonis on olnud pikk, tema käed on olnud mängus paljude elutähtsate teenuste väljatöötamise juures ja aastate jooksul on ta loonud seeläbi ka tugevad sidemed omanikeringiga. Aga – ja see on väga tähtis – Mihkli võimetus teistega koostööd teha ja pingeid esile kutsuv suhtlemisviis on viinud ta sageli konfliktideni kolleegidega nii meeskonna sees kui ka organisatsioonis laiemalt.
Tiina on algusest peale teadlik, kuidas Mihkli käitumine põhjustab inimestevahelisi konflikte ja hõõrumisi, kuid ta oli seni püüdnud selles suhtes silmad kinni pigistada. Ta oli püüdnud Mihkli veidraid väljaütlemisi ja käitumismaneere kerge huumoriga leevendada, öeldes: „Teate ju küll, Mihkel ongi selline.“
Tiina andis endale selgelt aru, millise suure kaaluga on Mihkli panus meeskonna tulemuslikkuse seisukohalt vaadates. Kuid see kõik oli juba pikemat aega hakanud meeskonna üldist heaolu ja tervist kahjustama. Tiina tööpäevad olid kujunenud kurnavaks, lahendades pidevalt konflikte, mida Mihkel oma käitumisega tekitanud oli.
Tiina seisis minu cocahing’u sessioonil dilemma ees – meeskonna lagunev koostööõhkkond ja valdkonna parim ekspertlus olid jõudnud ristumispunkti, mis nõudis otsuseid. Mihkel, kes oli ühelt poolt meeskonna tarkuse allikas, oli samal ajal ka tema suurimaks stressiallikaks. Tiina vaatas mulle otsa, tema pilgus peegeldus paras segadus – nägin temas juhti, kes on sunnitud oma väärtused kaalukausile panema. Ta tundis, et peab leidma tee, kuidas hoida meeskonda toimivana, kaotamata seejuures tulemuslikkuse seisukohalt üliolulisi ekspertteadmisi.
„Mida ma tegema peaksin?“ küsis ta, silmitsedes oma käsi, justkui oleks vastused peidus peopesade vahel.
Vastasin talle: „Kuidas mõjutab Mihkli jätkamine pikas perspektiivis meeskonna tulemuslikkust ja sinu positsiooni juhina? Tiina, mõtle hetkeks – kui sa vaatad sellele olukorrale tagasi aasta pärast, millist otsust sa siis kõige vähem kahetseksid?“
Ta ohkas sügavalt. „Ma kardan, et kui Mihkel jätkab, siis võib meie meeskond sootuks laguneda ... Aga ma ei kujuta ka ette, kuidas me ilma temata hakkama saame? Ta on ju meie selgroog ja mõistus!“
„Kui Mihkel on meeskonna „mõistus“, siis mis või kes on teie meeskonna süda, Tiina?“ küsisin retooriliselt vastu.
Ta vastas mõtlikult: „Meie ühtsus, meie väärtused ... meie meeskonnavaim.“ Mõni hetk hiljem vaatas Tiina mulle otsustava pilguga sügavale silma. „Meeskonna võimekus kokku töötada on minu jaoks kõige olulisem,“ ütles ta jõuliselt. „Ilma selleta pole meil midagi. Ilma Mihklita ... leiame uue tee.“
See oli hetk, kus Tiina oleks justkui meeskonnaga mingi uue sügavama sideme saavutanud, mis lubas tal vaadata kaugemale kartusest ebamäärasuse ees, mis Mihkli individuaalse panuse kaotamisega kaasneks. „Ma ei taha, et mugavustsoon ja hirmud teadmatuse ees mõjutaksid mind eemale õigetest valikutest,“ sõnas Tiina resoluutselt. „Ma tahan vaadata seda olukorda värske pilguga, nii, nagu näeksin seda esimest korda, kõrvalseisjana. Mis oleks parim lahendus just praegu, kui ma ei peaks arvestama Mihkliga kaasas käiva mineviku ja ebakindlusest tulenevate hirmudega?“
„Nii et sa oled valmis kõike kahtluse alla seadma – isegi seda, mida pidasid seni mõeldamatuks?“ küsisin, et kinnitada tema valmisolekut muutusteks. „Jah,“ vastas ta, „ma tahan, et minu otsus põhineks puhtalt sellel, mis on kõige õigem ja olulisem siin ja praegu organisatsiooni ja meeskonna kui terviku vaates.“
Küsisin seejärel: „Kui me unustame ära, millist rolli Mihkel täna meeskonnas mängib ja millist väärtust ta on varem pakkunud, siis milliseid olulisi tegureid sa praeguses olukorras kaaluma peaksid? Mis on sinu jaoks juhina kõige olulisem?“
Tiina vaikis hetkeks, mille järel lausus otse südamest: „Ma tunnen, et isegi kui Mihkel on meie tegevusvaldkonna teadmiste asendamatu allikas, siis tema käitumise hind meeskonnale on liiga suur. Me ei saa lubada, et ühe inimese panus oleks õigustuseks kogu meeskonna kannatustele.“
Tiina jõudis ise tõdemuseni, et Mihkli käitumine ei muutu. Ja kuigi tema panus eksperdina on suure kaaluga, ei saa see olla adekvaatseks põhjenduseks, miks peaks kogu meeskond ja sealne koostööõhkkond selle all pidevalt kannatama.
See reflektiivne mõtteharjutus viis Tiina otsuseni, mis oli vabam hirmudest ja rajatud eelkõige praeguse hetke meeskonna kui terviku vajadustele ning organisatsiooni parimale tulevikule. Ta nägi selgemini, kuidas ühe võtmeisiku panus võib lühiajalises perspektiivis tunduda küll asendamatuna, kuid pikaajaliselt võib tema käitumine kujuneda kogu meeskonna elujõulisusele märksa suuremaks ohuks. See võimaldas Tiinal jõuda otsuseni, mis vaatas kaugemale lühiajalistest raskustest, mis Mihkli asendamine endaga kaasa võib tuua, ning peegeldas tema kui juhi tõelisi väärtusi ja meeskonna kui terviku huve.
Tiina lugu õpetab meile, et hea juhtimine tähendab vahest ka loobumist millestki, mis on seni pakkunud võltsi kindlustunnet. Juhina ole valmis selleks, et ühel hetkel langeb sinu ette valik, kus pead endale tunnistama, et sa ei ole nõus sellisel moel koostööd jätkama. Juhi rolli asudes pead sa teadvustama, kust läheb sinu isiklik piir. See eeldab juhilt üdini ausat sisekõnelist diskussiooni, kus ta õpib ennast sedavõrd hästi tundma, et endale otse tunnistada: kui ma sellel lubaksin jätkuda, siis ma kaotaksin iseenda silmis oma väärikuse. See nõuab meeskonna tervikpildi nägemist, pikaajalist perspektiivi ja vahel ka rasketest valikutest parima langetamist – mõnikord on vaja lasta lahti, et hoida alles seda, mis on tõeliselt oluline.
Kui soovid juhina teadlikult arendada loobumise oskust viisil, mis toetab sinu isiklikku ja professionaalset arengut, siis
soovitan Annie Duke’i raamatut „Lõpetamine. Tea, millal on õige aeg lahkuda“.Aprilli lõpuni on raamat erihinnaga. Kasuta ostukorvis koodi erihind!
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.