Varjatud potentsiaali rakendamise valem – pidev arengu poole püüdlemine

Olemise mõte, väärtuse loomine, elukestev areng– need terminid on praegu aktiivses kasutuses, avardades inimeste isiklikku vabadust ning luues ka uusi standardeid. Oma oskuste, võimete ja talendi realiseerimine on tähendusliku ning mõtestatud eksisteerimise tuum.

Samas on fakt, et ühed saavutavad rohkem kui teised. Teevad silmapaistvamaid asju. Muudavad maailma positiivsel moel. Ja üldjuhul saavad ka vastu. Hüvesid, tunnustust, oma vajaduste rahuldamise läbi ka heaolu. Nad eristuvad. Paistab, et mõnel tuleb see kõik nagu kergelt ja teised muudkui pingutavad ja pusivad, frustreeruvad ja võitlevad, jõudmata soovitud kergusega loodetud kõrgustesse või avarate horisontideni.

Kas nad on andekamad või neil lihtsalt veab? Vahel on õigel ajal õiges kohas olemine tekitanud asjaolude kokkulangemise, mille tagajärjel saab ka keskpärane inimene lotovõiduna näiva võimaluse. Eks üksikutel juhtudel see võibki ju nii olla, aga õnnestujate kadestajad ei märka distantsilt tihti seda tööd, neid harjumusi ja oma talendi arendamisse panustatud tunde, mis eristuvat väärtust ja tulemust luues kulisside taha jääb.

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma SHL Grupp on sõnastanud kõrge potentsiaaliga töötajate äratundmiseks kolme komponenti sisaldava valemi. Teistest oluliselt, vahel kordades parema resultaadi saavutanul peab olema piisavalt ambitsiooni, pühendumust ja võimekust, et silmapaistvat väärtust luua.

Tavaliselt on ikka keegi, kes toob selle kolmest komponendist koosneva mudeli tutvustamise käigus publiku hulgast välja fakti, et teab mõnda inimest, kes pole hoolimata oma võimekusest midagi erilist saavutanud või kes on lausa pettumuse valmistanud. Vahel on see kõlanud isegi natuke kahjurõõmsalt. See on arusaadav. Inimesed ikka võrdlevad ennast teistega, ja kui ollakse kuidagi alla jäädud kellelegi, kes alguses on pälvinud tunnustust ja siis pole saavutanud, on tema ebaõnnestumine nagu tõestuseks, et näe, tegelikult olingi mina parem.

Kui siis aga mudeli juurde tagasi tulla ja arutada, kas sellel võimekal oli ka piisavalt ambitsiooni ja suutlikkust ülesandele pühenduda, selgub, et siiski oli ühes või mõlemas komponendis neist kahest puudujääke. Andekas, aga laisk, nagu vanasti öeldi, võib tekitada küll teatud momentidel imetlust, aga jääda tulemuste koha pealt siiski lõppkokkuvõttes keskpäraseks.

Adam Grant annab raamatus „Varjatud potentsiaal“ lugejale hea sõnumi: igas inimeses on varjatud potentsiaal ja suurte asjade tegemiseks ei pea olema imelaps. Tuleb leida viis oma potentsiaali vabastamiseks. Teatud anded võivad olla küll kaasasündinud, aga motivatsioon harjutada, paremaks saada ja saavutada ei ole. Seega võivad kaugemale jõuda need, kes järjekindlalt oma võimete ja oskuste arendamisega tegelevad ning selget sihti silme ees hoiavad.

Adam Grant rõhutabki püüdlemist kui edasiviivat väärtust, mitte pelgalt ambitsiooni. SHLi mudelis tähistab seda pühendumus. Edu võti on õigete oskuste arendamine õigel ajal, lisaks sobivad isikuomadused, mis annavad inimesele võime ennast talle olulistes situatsioonides kokku võtta.

Lapsi saab arendada kõige paremini läbi mänguliste tegevuste, mitte läbi tuima kordamise. Täiskasvanu peab mõistma, millal lõpeb „tahan“ ja millal algab „pean“. Oma arengu eest vastutuse võtmine sisaldab ka vajadusel suuna muutmist, platoole jõudmise märkamist, edasiliikumisvõimaluste leidmist ning vajadusel puhkamist. Areng ja silmapaistvate tulemusteni jõudmine ei ole üldjuhul lineaarne, vaid eeldab vahel paari sammu tagasi.

Gray ja Lindstedt on leidnud, et kui sooritus on kuhugi pidama jäänud, siis enne järgmisele tasemele jõudmist see korraks langeb. Samas võib toimuda ka vaikne edenemine, kuid inimene seda ise ei näe, vaid tajub olukorda negatiivse platooseisundina. Seetõttu on edenemisteekonnal vaja head mentorit või isegi mitut, kes oskavad õigel viisil arengu toetamisele keskenduda. Adam Grant kinnitab huvitavat fakti, et parim mentor ei pea olema parim valdkonna asjatundja – vahel on parimad asjatundjad just ebasobivad algajaid toetama –, vaid nad peavad olema sobivate mentorioskustega.

10 000 korra reegel ei kehti igal alal tippu jõudmiseks. Samuti peab arvesse võtma asjaolu, et kõik oskused ei arene võrdse kiirusega ja pärast hüppelist arengut võib edenemine hoopis aeglustuda. Oluline on, kuidas töötada ja oma oskusi arendada ning kuidas olla iseenda teejuht. Vahel aitab meeldiva lisatöö tegemine õhtuti järgmisel hommikul taas naasta oma põhitöö juurde. Vahel on hobitegevus see, mis energiat annab.

Oluline on lahti saada piiravatest uskumustest oma peas, mis ei lase edasi liikuda (näiteks eeldused teiste suhtumise kohta või alaline perfektse tulemuse taotlus), kujundada enda jaoks kasulikud harjumused ja põhimõtted ning liikuda edasi enda jaoks tõhusaid teid otsides, kartmata käänulisel arenguteel ka ajutiselt tagasi pöörduda. Palju tunde töötav inimene võib olla edukas ja ka mitteedukas, kõik sõltub sellest, kuidas ja mis eesmärgil ta tegutseb.

Raamat „Varjatud potentsiaal“ on Äripäeva e-poes kuu lõpuni soodushinnaga. Kasuta ostukorvis koodi erihind!