Sissetuleku kasv võib investeerimist hoopis pärssida

“Meile on vaja regulaarselt välist kinnitust, et oleme õigel teel,” ütles Janson raamatuarvustuses.

Kõigil, kes tunnevad, et just see pidepunkt on neil puudu, tasub võtta kätte raamat „Lihtsalt jätka ostmist“. Nick Maggiulli on populaarse finantsblogi Of Dollars and Data autor ja andmeanalüütik, kelle lähenemine investeerimisele põhineb suuresti andmeanalüüsil.

Raamat rõhutab pikaajalise investeerimise ja distsipliini tähtsust. Maggiulli analüüs tugineb ajaloolistele andmetele, mistõttu on tema järeldused ja soovitused empiiriliselt põhjendatud, tehes need nõuanded usaldusväärseks ning eriti kasulikuks kõigile, kes soovivad oma rahalisi otsuseid andmete toel teha.

Raamatu sihtgrupp on lai – nii algajad kui ka kogenumad investorid saavad siit praktilist tarkust. See ei eelda põhjalikke investeerimisalaseid teadmisi ja on kindlasti abiks ka neile, kes alles alustavad ja soovivad lihtsalt mõistetavat ning hästi põhjendatud materjali. „Lihtsalt jätka ostmist“ ühendab teoreetilisi ja praktilisi soovitusi, mida on päriselus lihtne rakendada.

“Kahe korra reegel”

Näiteks üks huvitav kontseptsioon on kahe korra reegel, kus sama summa, mida soovite näiteks mõne asja või meelelahutuse peale kulutada, peaks ka samaaegselt investeerima. See teenib mitut eesmärki korraga, sest paneb mõtlema, kui väga seda kulutust teha soovite, ning loob tasakaalu väljaminekute ning investeerimise vahel.

Maggiulli soovitus oma sissetulekutest säästa nii palju, kui on parasjagu võimalik, erineb samuti üldtuntud soovitusest siduda säästumäär kindla protsendiga. Tema soovitus eeldab küll inimeselt suuremat distsipliini, kuid vähendab ka stressi hambad ristis protsendimäära külge kinni jäämisest, mis omakorda võib tekitada lõpuks vastumeelsust kogu kontseptsiooni suhtes.

Teine küsimus, millega investorid tihtipeale maadlevad, on laenud. Tänapäeval paraku ei kujuta keegi ette näiteks kodu ostmist ilma laenuta, aga kuna tegemist on sisuliselt eluaegse kohustuse võtmisega, tekitab see otsus inimestes palju ärevust. Maggiulli sõnul aga näitavad uuringud seda, et kõige suuremat stressi tekitavad hoopis krediitkaardid, tarbimislaenud ning laenud, mis on võetud pereliikmetelt või sõpradelt.

Ehk on olemas head ja halvad laenud ning esimesi ei tasu peljata, sest tegelikult parandavad need pikemas perspektiivis su elukvaliteeti.

Maggiulli käsitlus elustiiliinflatsioonist – ehk sissetuleku kasvades kulutuste suurendamine – on ka Eestis aktuaalne. Sissetulekute kasvades kipuvad inimesed oma elustandardit tõstma, mis võib vähendada investeerimisvõimet.

Maggiulli sõnul on tasakaalu leidmine elukvaliteedi ja pensioni planeerimise vahel oluline, et vältida olukorda, kus mugavust soovitakse kohe, kuid finantsiline kindlus jääb tahaplaanile. See nõuanne, nagu ka teiste suuremate kulutuste realistlik hindamine, on universaalne ning väga oluline igale investeerimishuvilisele.

Raamat rõhutab ka finantsvabaduse saavutamist kui suurt eesmärki, kuid paneb rõhku realistlikele sammudele selle suunas, näiteks korrapärasele säästmisele ja pikaajalisele investeerimisele indeksfondidesse, mida Maggiulli peab madala riskiga varaklassiks.

Eestis on sama strateegia, eriti indeksfondidesse investeerimine, kasvavalt populaarne ja pakub turvalist teed passiivse sissetuleku suunas. Samas on eestlased ameeriklastest nii säästmis- kui ka investeerimisharjumuste loomisel veel mitu sammu maas ning kuigi aina enam inimesi teeb vajalikke samme selleks, et pensionipõlvele muretult vastu minna, siis endiselt jätavad paljud tuleviku rahaasjad juhuse hooleks.

Maggiulli peamine universaalne rahatarkus seisneb järjekindluses ja kannatlikkuses. Ükskõik kas eesmärk on finantsvabadus, suurem säästupuhver või tuleviku kindlustamine, on järjepidev säästmine ja investeerimine kindel viis nende eesmärkide poole liikuda. See nõuanne on iga alustava investori jaoks väärtuslik – raha kasvatamine on pikk teekond ja nõuab distsipliini, kuid sellel on püsivad tulemused.