Töökultuur, kus ületöötamine ja ajapuuduses tegutsemine on normaliseeritud, on kujunemas aina tõsisemaks probleemiks, arvab Tallinna Ülikooli personaliarenduse ekspert Katrin Aava.
- Personaliarenduse eksperdi Katrin Aava arvates on meie tööelus kahjulikult palju suhtumist, et hea töötaja on ületöötaja. Foto: Erakogu
“Sellist töökultuuri toidab üldisest ebakindlusest ja kärpesurvest tingitud kõrge ärevusfoon, surve aina vähemate vahenditega rohkem saavutada,” kirjeldab Aava.
Lisaks on Aava arvates domineeriv eeldus, et ainuke viis edu saavutada on töötunde maksimaalselt suurendades, eriti karjääri algusaastail. Sellise suhtumise asemele on oluline kujundada jätkusuutlik töötajaid väärtustav töökultuur, mis organisatsioonis ka tegelikult edu tooks.
Tee kiiremini, rohkem, kauem, tulusamalt
Malissa Clark kirjeldab raamatus
„Alati tööpostil“ töösõltuvust kui töötaja poolt sisemiselt omaks võetud ühiskondlikku ootust ideaalsele töötajale. ”Ületöötamine algab töötaja tundest, et ta pole väärtuslik, kui ei täida kõiki talle pandud ootusi,“ kirjeldab Aava kokkuvõtvalt.
Pidevat tegutsemist näevad töösõltlased sageli kui auasja, mis peegeldab nende tähtsust ja väärtust nii teiste kui ka nende endi silmis. Nii hakkavad nad oma elus nägema teisi inimesi, ka lapsi, abikaasat, sõpru pereliikmeid takistusena.
Katrin Aava
TLÜ personaliarenduse ekspert
“Kiirustamine, hõivatus ja sõltuvus saavutustest, tunnustusest, rahastusest ja aunimetustest tekitavad sõltuvuse adrenaliinist ehk füsioloogilisest hormonaalsest reaktsioonist, mis töötamisel tekib,” loetles Aava.
Pidevat tegutsemist näevad töösõltlased sageli kui auasja, mis peegeldab nende tähtsust ja väärtust nii teiste kui ka nende endi silmis. Nii hakkavad nad oma elus nägema teisi inimesi ka lapsi, abikaasat, sõpru pereliikmeid takistusena. Kuigi nende eesmärk on hea töö, pole nad ärevuse ega väsimuse tõttu tegelikult enda töös sugugi head. Kurnatud töötajate loomingulisus väheneb, nad on teiste suhtes kannatamatumad ja teevad suurema tõenäosusega vigu, selgitas Aava.
Töösõltuvus ei too tulemusi
Malissa Clark rõhutab, et töösõltuvuse ja tulemuslikkuse suhet käsitlenud uuringud ei tuvasta, et töösõltuvus tähendaks tulemuslikkuse paranemist või paremat sooritust. Küll aga toovad töösõltlaslikud kalduvused kahju, kuna töösõltlane töötab üle oma võimete ega võta aega taastumiseks, selgitas Aava Clarki käsitletut.
“Seetõttu on oluline, et tööandja annaks teada, et töötaja ja tema panus on väärtuslik ka üle töötamata. Töösõltlaste premeerimine nende liigset pühendumist tunnustades läheb ettevõttele kalliks maksma,” hoiatas Aava. Juhtide ning kolleegidegi välja öeldud või ka ütlemata ootus on pahatihti, et hea töötaja võtab kõik ülesanded vastu, leiab lahendused ütlemata kunagi ei, esitab alati ülesanded tähtaegselt, loetles Aava.
Pole lihtsat lahendust, kuidas sellest ei-st saaks tööriist, mida töötaja saaks tegelikult kasutusele võtta, ilma enda positsiooni, suhteid ja töökohta ohustamata.
Kui võtta kokku head lahendused, siis need saavad sündida kolmel tasandil, ütles Aava.
1) Töötaja vastutus on selge piiri tõmbamine töö- ja puhkeaja vahele.
2) Organisatsiooni liikmete vahel on olulised kokkulepped, mille kohaselt tööväline aeg, nädalavahetused ja puhkus on oluline taastumisaeg, kuhu ei planeerita lõpetamata töid ega töökoosolekuid.
3) Juhid vähendavad ületöötamist, kui annavad jõukohased tähtajad, ei eelda töövälisel ajal töötamist, tunnustavad puhkamist ja on selles eeskujuks.
Oktoobris ilmus Äripäeva kirjastusel raamat “Alati tööpostil” (Malissa Clark), mis vastab küsimustele, miks on alati-rakkes-töökultuur ärile halb ja kuidas olukorda parandada. Raamatu leiate
siit.
Seotud lood
Kinnisvarainvestor Katri Teller jagas investeerimisfestivalil nõuandeid, kuidas olla igas eluvaldkonnas edukas ning mida edukusse all üldse silmas pidada.
Puhkuste hooajal tuleks mõelda, millist hinda maksab organisatsioon, kus inimesed on väsinud nii vaimselt kui füüsiliselt. Kõik vajavad puhkust – ka juhid, kirjutab Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Teeninduse igapäevatöös tuleb tihti ette keerulisi probleeme – rasked kliendid, kellega tuleb kohaneda ning olukorrast olenemata pakkuda neile kvaliteetset teenust. Individuaalne lähenemine ja klienditüüpide mõistmine aitab teenindajal olukorda lahendada.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”