Riigieelarve kasvab ning investeeringud ühes sellega, millest valdav osa läheb ühel või teisel moel betooni. Teised peavad läbi ajama kevadel vastu võetud lisaeelarvega ette nähtud vahenditega.
- Järgmise aasta riigi niinimetatud kriisieelarves kasvavad investeeringud üle miljardi euro taseme. Teede ja hoonete investeeringud võtavad sellest kaks kolmandikku. Foto: Liis Treimann
Saates "Äripäev eetris" käisid Äripäeva ajakirjanikud Eliisa Matsalu, Kristjan Pruul ja Urmas Jaagant läbi kõik, mis on riigieelarves oluline, ning arutasid, kas raha jagamine suutis ka millegagi üllatada. Kas valitsusel jätkub tarkust teadusrahastust suurendada ilma, et sellesse mikrotasandi juhtimisega sekkuda?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänane menüü: valitsus küpsetas valmis suures defitsiidis eelarve, Nordica ootab endiselt riigi abiraha, maaelu edendamise SA jagas raha riigikogule vilistades.
Lisaraha pensionitele, teadusele ja investeeringuteks
Valitsuskoalitsioon jõudis teisipäeva pärastlõunaks kokkuleppele järgmise aasta riigieelarves, mille peamiseks rolliks saab majanduse toetamine koroonapandeemiast põhjustatud majanduskriisist väljatulemisel.
Valitsus andis riigikogule üle järgmise aasta eelarve, mis on suures defitsiidis, kuid suurendab mitmes valdkonnas laenuraha toel kulutusi.
Valitsus andis eile riigikogule üle järgmise aasta defitsiidis riigieelarve. Kas laenuraha kasutamine majanduse turgutamiseks on õigustatud?
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.