Hoiustajaid petnud suured hoiu-laenuühistud (HLÜ) tõmbavad ka väikeste ja ausate ühistute maine alla, rääkis Kambja HLÜ juht Linda Sossi.
- Linda Sossi sõnu pakuvad mõned hoiulaenuühistud ebareaalseid tootlusi ja reklaamivad end igal pool. Foto: Liis Treimann
“Meil juba liidu tasandil on öeldud, et need Tallinna hoiu-laenuühistud on nagu kiirlaenukontorid, kes võtavad hoiustajatelt raha ja laenavad välja oma firmadele,” rääkis Sossi, kes on Eesti vanima HLÜ juht ja hoiu-laenuühistute eestvedaja. Tema hinnangul tuleks suuremad HLÜ-d finantsinspektsiooni järelevalve alla võtta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
"Hoiustajad ei ole lollid."
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.