Negatiivse krediidiotsuse saanud inimesed võivad otsust võtta isiklikult, kuid pikemas plaanis kaitseb laenuandja tehtud otsus ka küsijat ennast, rääkis maksehäireregistri Taust.ee juht Art Andresson saates „Triniti eetris“.
- Positiivne laenuotsus võib osadele küsijatele osutuda miraažiks, selgus saates "Triniti eetris". Foto: Panthermedia/Scanpix
Andressoni sõnul kaitseb negatiivne krediidiotsus ühelt poolt võlausaldajat ebavajalike riskide eest, kuid teiselt poolt kaitseb otsus jätta laen andmata ka küsijat lõhkilaenamise eest.
Räägime saates eraisikute maksehäiretest ja võlaandmete avalikustamisega seotud probleemidest. Nimelt on andmekaitse inspektsioon avaldanud maksehäirete avaldamise kohta uue juhendi, et kaitsta rohkem eraisikute andmeid, ent turuosaliste hinnangul põhjustab juhend segadust.
Juttu tuleb ka olukorrast laenuturul, erinevatest andmetest maksehäireregistrites ja sellest, millal ühe eraisikust võlgniku andmed sinna satuvad. Samuti sellest, kus on tasakaal eraisiku andmete kaitsmise ja tema krediidivõimekuse hindamise vahel, ning räägiti ka arengutest positiivse krediidiregistri loomisega.
Külas on Bigbanki juhatuse esimees ja Finance Estonia krediidiandjate ja vahendajate töögrupi juht Martin Länts, maksehäireregistri Taust.ee juht Art Andresson ja Triniti vandeadvokaat Maarja Pild. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Panga juht: andmekaitse on üks suur dilemma
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.