Kestlikkusteabe aruandluskohustuse peatne saabumine on tekitanud osa Eesti juhtide seas ärevust. On kuulda arvamusi, et tegu on Euroopast tuleva nüri bürokraatliku lisakohustusega. Mis ikkagi on kestlikkusandmete kogumise mõte ja mida ettevõtted pankadega suheldes oma tegevuse kestlikkust hinnates teadma peaks, räägivad saates kahe Eesti panga ESG-juhid.
- Saate "Rohepöörde pratikud" külalised, Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm ja LHV ESG valdkonna juht Ragne Maasel. Foto: Äripäev
Kuuleme saate "Rohepöörde praktikud" külalistelt, kas pangad, kes on rohepöörde eestvedaja rollis, usuvad, et suudame roheleppe 2030. aasta eesmärke täita.
Kuuleme selgitusi, kuidas pangad ettevõtetel rohemuutust teha aitavad, kas õiglane üleminek on võimalik ja mida soovitavad pangad ette võtta neil ettevõtetel, kelle äri on praegu n-ö pruunivõitu.
Saatekülalised on LHV ESG valdkonna juht Ragne Maasel ja Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm. Saatejuht on Kerttu Metsar.
Panga esindaja kestlikkusaruandlusest: haugatad korra ja saad ägedalt vastu. Ja siis on vaikus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre ei pea tingimata olema terve protsessi pea peale pööramine. Seda saab edukalt alustada sellest, et otsid üles raiskamiskohad terve ettevõtte elutsüklis, räägivad eksperdid uues raadiosaates "Rohepöörde praktikud".
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.