Käesoleva aasta esimeses saates "Mets ja majandus" on fookuses Eesti riigimetsa majandamise tulevik ning RMK uuenduslikud strateegiad. Saatekülalistega räägime RMK uuest arengukavast, puidumüügi kestvuslepingutest ning puiduturul toimuvast.
- RMK juhatuse esimees Mikk Marran rääkis saates "Mets ja majandus" riigitulundusasutuse ka puidumüügi kestvuslepingutest ja puiduturul toimuvast. Foto: Raul Mee
Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. See aga ei tähenda, et RMK loobuks metsade majandamisest. „Kõike seda, mida RMK on siiani hästi teinud, teeme hästi ka edasi. Me jääme riigimetsa kestlikult majandama, me jääme riigile tulu tooma, me jääme kvaliteetset toorainet turule tooma, me jätkame matkaradade ehitamist, renoveerimist, me jätkame loodushariduse andmist,“ ütles saates RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
Marran lisas, et see tähendab ka mõnevõrra metsamajanduslike tegevuste muutust. „Me mitmekesistame oma metsamajanduse võtteid, me teeme raieid hajutatumalt, see tähendab siis väiksemaid raielanke ja kasutame rohkem ka lageraiele alternatiivseid võtteid. Me lõpetame lageraied looduskaitsealade piiranguvööndites ja võtame fookuses suuremal hulgal segametsade kasvatamise. Kindlasti jälgime arenguid püsimetsanduses ja püüame ka ise sellesse protsessi panustada. Kindlasti jätkame looduskaitsetöödega, erinevat elupaikade taastamine ja muid looduskaitselisi tegevusi, kus RMK on aktiivne olnud juba aastakümned,“ loetles Marran.
- RMK juhatuse esimees Mikk Marran (paremal) ja juhatuse liige Erko Soolmann. Foto: Toomas Kelt
Teiseks suuremaks muutuseks RMK tegevuses on ka puidumüügi kestvuslepingute avalikuks tegemine selle aasta algusest. Marran selgitas, et riigimetsaga tehtavad tehingud peavad olema avalikud ning suurt segadust see otsus ei ole tekitanud. Küll aga muutus mõnevõrra puidumüügi kord. Uusi lepinguid sõlmib RMK nüüd vaid nende ettevõtetega, kes väärindavad puitu kohapeal ning ümarpuidu vahendajaid jutule ei võeta.
Samuti ei müüda enam kestvuslepingutega vahendajatele kütte- ja paberipuitu. Marran ütles, et selle otsuse tulemusena on Eesti turul stabiilselt saadaval umbes 0,7 miljonit tihumeetrit kütte- ja paberipuitu ning see võiks huvitada puidukeemia arendajaid.
Saates puudutame ka puiduturul toimuvat. Viimasel ajal on meie puidutööstus sügavas kriisis, mitmetel välisturgudel on puidupõhiste toodete nõudlus väga madal. RMK juhatuse liige Erko Soolmanni sõnul RMK aga puidumüügis kriisi ei tunneta.
„Peab arvestama sellega, et puiduhind ei lähe tagasi sellele tasemele, kus ta oli aastatel 2018 kuni 2020. Mulle tundub, et me oleme saavutamas sellise uue platootaseme, kus kõikide sortimentide kokkuvõttes jääb keskmine hind 70-80 euro vahele tihumeetrist. Aga praegu näeme, et siiski huvi puidu vastu turul on, RMK pakub ka väga kvaliteetselt puitu ja pakub seda turule stabiilselt, et selletõttu võib-olla ka RMK saab mõnevõrra kõrgemat hinda küsida või meile pakutaksegi kõrgemat hinda,“ rääkis Soolmann.
Saadet „Mets ja majandus” juhib Toomas Kelt.
RMK muudab riigimetsa majandamise keskkonnahoidlikumaks
Seotud lood
Puidutööstus näeb 2024. aastal tõenäoliselt suurt käibe langust ja ka koondamisi, ütles Võrus peamiselt liimpuidust akna- ja uksekomponente tootva Barruse tegevjuht Martti Kork.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Tehes RMKga nii-öelda Enefit Greeni, seome me potentsiaalselt suure hulga inimesi tagasi metsateemade külge ning paneme nad meie looduse vastu huvi tundma, kirjutab puidutööstuses töötav metsamees Fredi Kaasik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootja Nordic Fibreboard kutsus kümne päeva eest tegevjuhiks nimetatud RMK eksjuhi Aigar Kallase tagasi.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.