2022. aastal jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% algatasid töötajad. Pea kolmandik vaidlustest lõppes kompromissiga. Mida saab ettevõtja teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks, arutleti saates “Soraineni sagedus”.
- Oliver Ämarik, Regina Valge, Albert Linntam ja Pirkko-Liis Harkmaa räägivad saates “Soraineni sagedus” töövaidlustest. Foto: Andres Laanem
Töövaidlused on töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks, selgitab advokaadibüroo Sorainen vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaat Albert Linntam.
Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.
Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendama
Üks suurem probleem, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamisprogramm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda.
Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“
Regina Valge kogemuse põhjal on välistöötajatel, keda Eestis on üha rohkem, kohati siinsete oludega kohanemine osutunud keeruliseks. Näiteks on neil olnud probleeme täpsest tööajast kinni pidamisega. „Kui me lepime kokku, et tööaeg on kaheksa tundi, algusega kell 10 ja lõpetades koos oma paindlikkusega 18.30, ja kui töötaja arvab, et on täiesti normaalne seda pluss või miinus 2 tundi nihutada talle sobivas suunas ning ta pärast ei mõista, miks tema otsene juht on tema töötulemuses või käitumises pettunud, siis tegelikkuses me peame alustama isegi nii väikestest asjadest. Tõesti ära rääkima, millised on meie ootused siinses keskkonnas.“
„Soraineni sageduse” uus podcast
Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel teised põletavad küsimused saavad vastused saates „Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused.
Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.
Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.
„Hire for attitude, train for skill“ ehk kuidas töövaidlusi eos ära hoida
Seotud lood
Millised olid lõppeva aasta suurimad õnnestumised õigusloomes? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat on veel oodata? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024.
Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, räägivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Olivia Kranich ja Mirell Prosa saates „Soraineni sagedus“.
„Et oma loomingu eest õiglast tasu saada ning et muusikukarjäär sujuks juriidiliste tõrgeteta, on hea teada oma õigusi ja kohustusi ning astuda samme oma huvide kaitseks,“ selgitab advokaadibüroo Sorainen intellektuaalomandi valdkonna ekspert Marian Moldau saates „Soraineni sagedus“.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”