Eestis ei pruugi olla õige aeg energiainvesteeringute tegemiseks. Lisaks: kas eestlastest peaksid saama eurooplased ja uussisserändajatest eestlased?
- Lisaks päikesele ja tuulele on tarvis ka juhitavaid võimsusi. Foto: Andras Kralla
“Kui me kerime aega 5–10 aastat tagasi, siis meil oli väga odav elekter – väga suur osa sellest tuli Venemaalt. Sellises olukorras ei olegi võimalik ühtki investeeringut teha,” ütles “Äripäeva arvamusliidri” saates energeetikaekspert Einari Kisel.
Arvestades, kui keeruline on energeetikas seis praegu, siis kas see oli kaotatud kümnend? Võib-olla, aga nagu Kisel selgitas, oli see tarbijale kuldne aeg. Nüüd tuleb rajada tuuleparke maale ja merele, päikeseparke, aga ka juhitavaid võimsusi, millega vajadusel auke täita. Olukorras, kus laenuraha on kallis, võib sellega aga lukku panna ka kõrge energia hinna.
Kuid Kiseli sõnul on üks lahendus siiski veel: Rootsist tuleb leida mõttekaaslased, kellega kahasse ehitada riike ühendav merekaabel.
“Kui küsida seda võrguettevõtte käest, siis neil huvi muidugi väga suur poleks,” tõdes Kisel. Kuid ta teab, kes võiks olla huvitatud.
Saates tuleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga juttu sellest, kuidas teha nõnda, et suve alguse Euroopa valimistel ka päriselt Euroopa asjadest räägitakse. Sest viimased aastad on näidanud: kriiside lahendus peitub ühises tegevuses.
Ning Brett Lemsalu, kes on juhtinud Wise’is personalivaldkonda, annab praktiku hinnangu Marju Lauristini ja Kantar Emori esitletud lõimumisuuringule, kus on eraldi peatükk uussisserändajate kohta.
“Äripäeva arvamusliidri” tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: kust tuleb elekter, kui tuul ei puhu ega päike paista? Lahendus on olemas
Seotud lood
Taastuvenergia arendaja Sunly ja Metsagrupp rajavad Ristile Baltikumi suurima päikesepargi võimsusega 244 megavatti, mille maksumus on ligi 120 miljonit eurot.
Meil on head eeldused mõistlikule hinnaskaalale jõudva taastuvvesiniku tootmise laiendamiseks olemas ja esimeste pilootprojektide läbiviimine hetkel igati asjakohane, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse ekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Euroopa Liidu kaitsealgatus avab uue peatüki kogu euroliidu kaitsepoliitikas, ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.