Viimased kuus ja pool aastat Tervisekassat juhtinud Rain Laane soovitab juhil kaitsta oma kalendrit, valida pigem vähem alluvaid ja neid ise otsustama julgustama ning vaadata peeglisse ja endalt küsida, miks peaks keegi mind enda juhiks tahtma.
- Esimene suurem avalik tagasilöök tabas Tervisekassa juhti Rain Laanet esimesel tööaastal, kui ta maksumaksja vaenlaseks tituleeriti. See õpetas teda tulemuslikumalt oma tegevusest rääkima, tõi ta saates välja. Foto: Andras Kralla
Saates “Juhi jutud” räägib ta, miks võttis vastu ameti, mida toonane töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski nimetas Eesti kõige keerulisemaks, ning kuidas ühendab kiirelt muutuva ja kohaneva IT-vallas töötamise traditsioonilise tervishoiuorganisatsiooni tüürimisega.
Saatest kuuleb ka, mida õppis Laane uues ametis esimestest avalikest tagasilöökidest ja poliitiliste tõmbetuultega kaasas käivast, kuidas viisakalt eriarvamusele jääda ja konflikte lahendada ning millise 100 päeva plaani soovitab ta uuel juhil iseendale teha.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Rain Laane: juht küsigu peeglisse vaadates, miks peaks keegi mind enda juhiks tahtma
Saatesarjas
"Juhi jutud" jagavad silmapaistvad Eesti juhid oma kogemusi ja räägivad, mida on nad oma teekonnal õppinud, et veelgi edukamaks juhiks saada. Saatesari kuulub Äripäeva Pro paketti.
Seotud lood
“Juhi juttude” värske saade!
Aasta noore ettevõtja tiitli pälvinud Kristo Klementi selgitab saates “Juhi jutud”, et ettevõtte omanikust juht mõtleb palgatud juhist erinevalt. “Võib-olla minusugused inimesed võtavad seda asja, ettevõtte käekäiku rohkem isiklikult.”
Keset pandeemiat Harju Elektri juhtimise üle võtnud Tiit Atso nõustub, et sai juhiks paljuski koroonapandeemia tõttu. Eelkäija ehk 20 aastat ettevõtet juhtinud Andres Allikmäe pärandas talle suured kingad, aga Atso võttis oma kingad kaasa.
Ikka õpitakse vigadest, räägib saates “Juhi jutud” hinnatud Eesti IT-ettevõtete juht Anneli Heinsoo. Ta meenutas seda öeldes mõne aasta tagust ebaõnnestunud riiklikku IT-projekti, mida tema juhitud ettevõte vedas.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”