Äriidee on edukas siis, kui inimesed selle taga teavad, kus on nende Hollywood. Teisisõnu, oluline on unistada võimalikult detailselt, määratledes sealjuures, kuhu ja kelleni ettevõte jõuda tahab ning milles seisneb idee unikaalsus.
- Loovettevõtjad jagasid 24. Gaselli Kongressil nippe, kuidas leida enda äriidee Hollywood ehk kuidas viia täide enda suurimad unistused. Fotol vasakult Tarmo Sillaots, Anneli Ahven ja Andreas Kask. Foto: Raul Mee
Nii rääkisid filmiprodutsendid Anneli Ahven ja Andreas Kask veebruaris toimunud Gaselli Kongressil. Anneli Ahvena ampluaasse kuuluvad näiteks sellised menukad filmid nagu "Elavad pildid" ja "Must alpinist". Viimane pälvis tähelepanu ka väljaspool Euroopa kinolinasid.
Ahvena sõnul saatis "Musta alpinisti" edu, sest kogu produktsioonitiim teadis, mida ja kuidas nad teha tahavad. Oluline oli tunda publikut võimalikult hästi ning liikuda õigete sihtrühmade suunas. Samuti teati, kuhu turgudele soovitakse tõsielul põhinevat põnevusfilmi eksportida. “Me ei läinud sellega Hollywoodi, vaid liikusime indie-levitajate kaudu, kelle publik ootabki isemoodi ja eripäraseid põnevikke,” rääkis Ahven.
Hollywoodis töötanud produtsent Andreas Kask on "Apteeker Melchiori" filmisarja taga. Kask mängis olulist rolli ka filmide levitamisel üle kogu maailma. Lisaks sihib "Apteeker Melchior" ka suurettevõtte Amazoni voogedastusplatvormi. Kask toob romaanisarja ekraniseerimise puhul välja, et kui teosed on tugevalt kirjutatud, siis on filmipotentsiaal neil juba olemas.
Lisaks kummutab Melchiori-triloogia produtsent valearusaama, et filmitegu kätkeb endas vaid kaameratööd. Tegelikult on see kõige väiksem osa kogu protsessit. "75% filmi tegemisest on kontoris istumine: paketeerimine, stsenaariumi arendamine, produktsioonikoosolekud jne." Sealjuures võrdles Kask filmitööd start-up’i loomisega.
Ahvena sõnul peab filmiprotsessi alguses otsustama enda suuna ja nägemuse lõpp-produktist, et ennetada tarbetuid kulutusi. Ta selgitab, et Eestis on riik võimeline filmitegemist rahaliselt toetama, kuid Hollywoodis peab iga filmitootja ise enda filmi finantseerima. Projektid makstakse kinni piletituluga. Kasumisse jõudmiseks on vaja aga staarikultusesse jõudnud näitlejaid, kes oleks rahvusvaheliselt tuntud ja kelle nägu aitaks müügile kaasa.
Hollywoodi töökultuurist jäi Kasele enim meelde koosolekute efektiivsus. Filmitegijad on koosolekuteks alati põhjalikult ettevalmistunud ja proaktiivsed. Konkurents on Hollywoodis väga suur ja kui töötaja näitab väsimuse märke või paistab demotiveeritud, siis on tema positsiooni jahtimas juba 20 entukat.
Miks oli "Barbie" film niivõrd edukas? Mille poolest erinevad üksteisest Euroopa ja Hollywoodi filmid? Miks on Eesti filmi raskem välisturgudele eksportida? Kuidas muuta enda toode piisavalt eksootiliseks, et see leviks ka välismaailmas? Kuula seda juba saatest "Kiired ja vihased". Filmiprodutsentidega vestles Finora Panga loomelaenu tootejuht Tarmo Sillaots.
Salvestus oli 7. veebruaril toimunud 24. Gaselli Kongressil.
Gaselliliikumist toetavad AJ Tooted, Finora Bank ja Cumultec.
Loovettevõtjad gasellidele: mõtle, kus on sinu Hollywood
Seotud lood
Küsimusele, kuidas riskiinvestorid tunnevad ära tuleviku võitjad, vastab Lev Dolgatsjov, et tegelikult ei tunnegi. “Puhtalt kõhutunde järgi.” Siiski tõi äriingel gasellide ees esinedes välja mõned aspektid, millele keskenduda, kui peaks olema soov ka ise ühel hetkel ükssarvikuna kõrgustesse söösta.
Ämmaga saab koos töötada suurepäraselt, rääkis saates “Kiired ja vihased” kolmekordse gaselli Proimplant osanik ja juht Kait Karu. Tänavu otsib perefirma kasvu uuelt suunalt.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”