Jonatan Vseviov: töötame presidendiga, kelle Ameerika valijad on valinud

“Ilma kahtlusteta on ees väga keeruline sügis ja võib-olla isegi veel keerulisem talv, aga lõpuks paistab selle tunneli lõpust siiski ka valgust. Et see valgus oleks ka tõesti valgus, mitte rong, on nüüd meie kätes ja teha,” võtab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kokku eesootava poolaasta.

Suvega on muutunud palju: valitsusvahetused ja kriisid Euroopa suurriikides ning mõistagi USA presidendikampaania, mis on kätkenud endas pea pretsedenditut esikandidaadi vahetumist kui ka atentaati Donald Trumpile. Just Trumpi võimalik võit on üks suurimaid riske kogu Euroopale.

"Meie töötame selle presidendiga, kelle Ameerika valijad on valinud," on aga Vseviov resoluutne. "Kui kuskil tuleb ametisse keegi, kes viljeleb poliitikat, mis on vastuolus meie huvidega, püüame selgitada, miks see poliitika pole kasulik. Meil pole põhjust ette nutta ega ka mitte ette rõõmustada.”

Kantsleri sõnul ei suhtle riigid omavahel kuidagi üldiselt ja abstraktselt, vaid ikka inimeste vahel. “Ja kui need inimesed vahetuvad, tuleb nende inimestega suhted sisse seada.”

Lisaks pööritavale poliitikale on suvi toonud ka muutusi Ukraina sõjatandril, kus esimest korda on väed tunginud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud piiride taha. Piltlikult öeldes: Saksa tankid on esimest korda pärast teist maailmasõda Kurski all.

“Kurski operatsiooniga on Ukraina haaranud endale initsiatiivi strateegilises narratiivis, mis oli vahepeal käest libisemas,” selgitab Vseviov, kelle sõnul jõudis Lääs hakata tõepoolest lootust kaotama selle suhtes, kas Ukraina suudab veel sõjalisi avanguid sooritada.

“Lootus on aga teadupärast ressurss. See ei pea tingimata tuginema objektiivsetel faktidel, aga ta on ise ka objektiivne fakt.”

Siiski ei näe Vseviov muutusi Vene plaanides: “Sõdades määrab tulemuse see, milline osapool on esimesena sunnitud pöörduma oma strateegiliselt kursilt. Me näeme, et Venemaa pole oma strateegilisi eesmärke Ukraina või laiemalt Euroopa julgeoleku suhtes vähimalgi määral muutnud. Nad tahavad kogu Ukrainat, muuta olemuslikult Euroopa julgeolekuarhitektuuri.”

“Nii kaua, kuni on võimalik Ukraina võit, on ka senikaua, kuni sõda kestab, võimalik ka tema kaotus. Koos selle kõigega, mis kaasneb meie julgeoleku jaoks.”

Saates tuleb juttu nii sõjast ja USA valimistest kui ka muutustest Euroopa poliitikas, sealjuures ka Kaja Kallase asumisest Euroopa Komisjoni välispoliitika juhiks.

Intervjueeris Indrek Lepik.