Valitsus plaanib veidi tõsta välismaise oskustööjõu Eestisse toomise piirmäärasid, kuid arvestades vananeva ühiskonna ja spetsialistide pealekasvuga on selge, et tööjõu vajadus aina kasvab, rääkis tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
- Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo Foto: Andras Kralla
“Me võiksime jõuda ühel hetkel sellisesse seisu, et kui ettevõttel on põhjendatud vajadus kaasata inimesi, kellel on spetsiifilised oskused, siis sellise loa ta ka saab,” rääkis Realo Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi Realo esile, millistest spetsialistidest on ettevõttel kõige suurem puudus ja millistele töökohtadele välismaalasi tuua ei saaks. Ta rääkis veel, millistest kolmandatest riikidest kõige enam töötajad tuleb ja kuidas oleks mõistlik läheneda välismaalaste keelenõuetele. Juttu tuli ka sellest, kuidas pakkuda välismaalasest töötajate perekondadele koolikohti, arstiabi ja muid teenuseid.
Küsis Hando Sinisalu.
Kai Realo: võiksime kvootidest edasi liikuda, tööjõu vajadus aina suureneb
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Kui ütleme “ei”, peame ütlema “miks”
Kui piirame julgeolekukaalutlusel sisserännet, siis peab avalikkus saama ka adekvaatse selgituse, kus need piirid asuvad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sellest, kas tööstus saab taas jalad alla, sõltub suuresti riigi ja rahva kindlustunne, mida valitsus meile anda lubab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.