Valitsus lihtsustab välismaise oskustööjõu värbamist
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas kardab, et uus kvoot ei hakka tööle, kui selle määramine jääb kolmepoolse kokkuleppe taha. Foto: Andras Kralla
Kui praegu on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot ehk sisserände piirarv 0,1% Eesti elanikkonnast ehk tänavu 1303 inimest, siis valitsuses on põhimõtteline nõusolek luua sellele lisaks oskustööjõu kvoot, mis muudaks süsteemi paindlikumaks.
BLRT Grupi peamisel omanikul Fjodor Bermanil jagub valitsuse kohta häid sõnu: esimest korda on mereriigi loosungiga lehvitamise asemel laevaehituse vastu tegelikult huvi tuntud ja ka kasumimaksu peab ta paremaks kui teisi välja käidud variante.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.