Fosforiiti on vaja inimkonnal veel kogu selle sajandi, kuid koos sellega kaevandatavate muldmetallide tulevik on märksa ebaselgem.
- Rutt Hintsi sõnul on olulisim, mida arvavad kõigest need, kelle kodu juures kaevandama hakatakse Foto: Erik Prozes
Eestis tehakse üha rohkem proovipuurimisi, et saada aru, kui palju ja mis koosluses on Virumaa all fosforiiti. Kui läheb õnneks, võiks olla see ju kogu rahva põlvkondadeülese rikkuse allikaks.
Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist tõmbab aga esimese hooga tuure veidi maha. "Me räägime suhteliselt madala kvaliteediga toormest, mille väärindamine on keeruline – juhul kui tahaksime sealt võtta välja lisaks ka haruldasi muldmetalle," selgitas Hints "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Samas ütleb ta, et see pilt saab uurimise käigus märksa selgemaks, ehkki ta usub, et on naiivne unistada, justkui võiks kõigel sellel olla Eestile samasugune mõju nagu Norrale pool sajandit tagasi, kui Põhjamerest kõvasti naftat leiti.
Hints selgitab saates, miks ja kuidas maapõueuuringuid tuleb teha, kuidas maandada sotsiaalseid pingeid ning milline on ajaline perspektiiv, et see kõik miljarditesse ulatuvat kasu hakkaks tooma.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Äripäeva arvamusliider: unistus fosforiidist kui Norra naftast on naiivne
Seotud lood
Maavarad on meie kõigi ühine vara, rikkus, mille puhul ei tohi juba uurimisel takerduda mineviku varjudesse. Fosforiit lisab meile ka julgeolekut, sest Brüssel pelgab ennem Eesti väetist vajavat Prantsuse põllumeest kui Vene soldatit, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lääne-Virumaal on alanud kauaoodatud, aga ka peljatud fosforiidiuuringud, mis tulevikus võib tähendada suurt panust Eesti majandusse ning tervete uute tootmisvaldkondade teket.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Me ei kavatse siin Naurut teha!
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”