14 Eesti ettevõtjat käisid hiljuti Saudi Araabias ja vähemalt kolm neist said sealt konkreetsed ettepanekud koostööks, rääkis ettevõtjaid saatnud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
- Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo käis ettevõtjate delegatsiooniga Saudi Araabias suhteid loomas. Foto: Liis Treimann
Samas tõdes Keldo, et Saudi Araabia turul on veel omajagu riske ning Ukraina sõda ja Euroopa mured jäävad nende jaoks kaugeks. “See on väga suur riik, G20 riik, ega me nende detailset käitumismustrit kindlasti oma väliskaubandusega muuta ei saa. Ja samamoodi inimõigused, see on ju kuningriik, neil on seal oma reeglistik, oma toimetamised,” arutles ta.
Intervjuus rääkis Keldo, miks peaksid Eesti ettevõtjad Saudi Araabiast kasvuvõimalusi otsima, ja millistele sektoritele tasub panustada. Lisaks tõi Keldo välja, kuidas saavad Saudi Araabiasse laienemiseks tuge küsida väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja mida Eesti riikidevaheliste ärisuhete tihendamiseks veel plaanib teha.
Juttu tuli ka Saksamaale eksportimise võimalustest ja Eesti laiemast ekspordistrateegiast.
Küsis Hando Sinisalu.
Eesti ettevõtjad leidsid Saudi Araabiast partnereid
Seotud lood
Pärast pikaajalist langust kasvas eksport kasvas nii septembris kui kogu kolmandas kvartalis.
Saksamaa majandus on jahenenud ja sealsed suurfirmad tõmbavad tegevust koomale. See on pannud Eesti eksportijaidki pilku mujale suunama, kuid võimalusi seal eestlastele siiski jagub, selgub saatest “Äripäeva fookuses”.
Eesti aasta eksportööri tiitli saanud Nortal näeb suurimat arengut Saksamaal, USA kasv on aga Nortali Eesti juhi ja ITLi presidendi Ats Albre sõnul aeglane või tagurpidi liikumine.
Viimasel ajal on kaupade ekspordiga Eestis täbarad lood. Kõige raskem on ettevõtetel, kes toimetavad lähiturgudel. Kuidas aga kinnitada kanda uutel turgudel, kus ettevõttel üksi on end raske nähtavaks teha? Üks olulisi tööriistu on ekspordiküpsele ettevõttele Eesti riikliku välisvisiidi äridelegatsiooni kuulumine. Kogemusi jagavad GScan, Roofit Solar ning EASi ja KredExi ühendasutus.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”