Otsing

Pärast terve sügise kestnud arutelusid tõi kliimaminister valitsuse ette uuesti kliimakindla majanduse seaduse. Koalitsioonipartnerid soovivad seda veel muuta, tööandjate liit hoopis ära kaotada.

Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.

Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

Valitsuse narratiiv on vale, peame panustama majanduslangusest väljumisele, kirjutab Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Eriti keeruline on metsatööstuse sektoril, kus aastane müügitulu vähenes mullu viiendiku võrra ning koondkasum kahanes 41 protsenti, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.

Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.

Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.

Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.

Rahandusminister Mart Võrklaev plaanib katta 430 miljoni euro suuruse eelarveaugu 2025. aastal peamiselt maksulaekumiste tõhustamise, kokkuhoiu ja OÜtamise piiramisega.

Saates "Kasvupinnas" teeme tagasivaate 23. novembril toimunud konverentsile “Põllumajanduse Äriplaan 2024” ja toome teieni kaks ettekannet. Saate esimeses osas räägib piimakarjakasvatuse väljakutsetest ja võimalustest osaühing Agrone juhatuse liige Margus Muld. Saate teine osa keskendub lihaveisekasvatusele, selle sektori käekäigust räägib Puusta talu perenaine Airi Külvet.

Eesti vajab majandusplaani, mille fookuses on konkurentsivõime kasvatamine ja laiem eesmärk kordades suurem majandus, tänu millele saab jõukamaks kogu ühiskond, soovitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ain Hanschmidt.

Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida Euroopa Liidu õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi. Paraku puudub väljatöötamiskavatsuses täielikult ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada.

Iga ettevõtja saab alustuseks investeerida paar tundi nädalas aega, uurimaks, mis aitaks nende tegevusalal keskkonna jalajälge vähendada. Ka see on roheline investeering, kirjutab riigikogu liige ja TalTechi rohepöörde nõunik Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.

Kliimaministeerium ootab huvirühmadelt ettepanekuid, milline peaks olema väga suure mõjuga kliimaseadus, mille eelnõu valmib aprillis.

Täna alustas tööd kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Nõukogus on lisaks teadlastele ja professoritele ka ettevõtete tippjuhid.

Kevadeni keskkonnaministeeriumi kantsleri ametis olnud Meelis Münt ei näe vastuolu selles, et istub edaspidi lobikohtumistel teisel pool lauda, kui asub tööle Viru Keemia Grupi uute tööstusprojektide regulaatorsuhete juhina.

Nädala esimeses hommikuprogrammis kuuleme intervjuusid Paide arvamusfestivalilt. Sõna saavad Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo ja Ukrainasse lasteaia ehitamisega laiemalt tuntuks saanud moodulmajade tootja Harmet tegevjuht Alo Tamm.

Kliimaministeerium kaardistab võimalusi, kuidas rahastada riigi rohereforme ja kliimamuutustega kohanemiseks vajalikke investeeringuid. „Riigieelarve tulude maht on päris suur, päris nii ei saa öelda, et raha ei ole,“ ütles ministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Üsna pea kirjutamisele mineva kliimaseadusega püütakse anda erinevatele valdkondadele ette kliimaeesmärgid. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets selgitas saates „Poliitikute töölaud“, keda seadus enim mõjutama hakkab ja kuidas.

Neljapäev algab Äripäeva raadio hommikuprogrammis börsiettevõtete tulemuste ralliga, fookusega kinnisvaraarendusel ja ehitusel. Kokkuvõtteid teisest kvartalist ja poolaastast teevad otse-eetris Merko Ehituse juht Andres Trink ja Nordeconi juht Gerd Müller. EfTEN United Property Fundi käekäigust annab aru EfTEN Capitali juhatuse liige Kristjan Tamla.