Kuvame kronoloogiliselt viiteid kogu Äripäevas loodud uudissisule. Artikli lugemiseks suuname Teid algsaidile, kus on tarvilik vastava saidi kasutusõiguse olemasolu.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist, selle eesmärgid aga jäävad alles, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Leedus registreeritud elamu- ja ärikinnisvara arendaja Metanira emiteerib kolmanda osa varaga tagatud 10% tootlusega võlakirjadest. Võlakirjade kogumaht on 7 miljonit eurot, mille kolmandasse, 3,745 miljoni euro suuruse varaga tagatud osasse, saab investeerida alates 10.märtsist. Vahendeid kasutatakse Gandia Hillsi kinnisvaraprojekti ehituse ja kommertsialiseerimise lõpuleviimiseks. Võlakirjad pakuvad investoritele 10% aastast tootlust.
GWM on esimene Hiina automark, mis Eestis edu saavutanud, ent selle staarmudel osutub põhjalikumal tutvumisel päris väetiks ning kaks korda kallimalgi on häirivaid vigu.
Ka kliimapoliitika vajab konstruktiivset kriitikat, kuid selle pilkamine on rumal ja pahatahtlik, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok vastukajana Villu Zirnaski arvamusloole.
Eestist lahkuv Rootsi metsakontsern saatis kohalikele suurfirmadele pakkumise osta enneolematu hulga metsa. Suuremate erametsaomanike seas leidus kohe neid, kes on valmis ostmist tõsiselt kaaluma.
Riigikantselei reform praegusel kujul ei ole läbipaistev. Selmet võimaldada avalikkusel mõista selle sisulist mõtet, külvab riigisekretäri ametisse nimetamise protsess kahtluseseemneid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud maapõueseaduse täiendamise seaduse, sest see pole kooskõlas põhiseadusega ja sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirang pole proportsionaalne.
Kuigi ehitussektor on tarbija ega paiska ise emissioone õhku, kulub pool Eesti energiatarbimisest hoonetele. Riigi esindajad selgitavad, mis regulatsioonid muutuvad ja kuidas hoonete energiatõhusust tõstetakse.
Neljapäevases Äripäeva raadiohommikus võtame teemadeks riigi sihtasutuse toimimise ja ühe panga plaanid, samuti üritame defineerida konservatiivsust ja avada tippjuhi investeerimisportfelli.
Jätkusuutlikkus ei ole juhtkonna või aruandluse asi, vaid peab olema ettevõtte igal tasandil läbi imbunud, ütleb transpordifirma Go Groupi juht Jüri Etverk. Jätkusuutmatu on tema sõnul aga see, kui aruandluskohustus aina kasvab, samas kui sisusse keegi ei süvene.
Nädala viimases hommikuprogrammis räägime Euroopa Keskpanga intressiotsusest ja majandusprognoosist, elektriautotootja jõudmisest Eestisse, aga ka kaitsetööstusest ja juhtimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis vaatame otsa aasta eluasemeturu murdepunktile ja perspektiivile, ealisele diskrimineerimisele töökeskkonnas, ettevõtete raha kaasamisele ning ärikinnisvaraturu arengutele.
Pärast terve sügise kestnud arutelusid tõi kliimaminister valitsuse ette uuesti kliimakindla majanduse seaduse. Koalitsioonipartnerid soovivad seda veel muuta, tööandjate liit hoopis ära kaotada.
Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.
Keegi põlevkivielektrijaamu üleöö kinni ei pane, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Kui valitsus on teinud strateegilise otsuse lõpetada põlevkivi kasutamine energeetikasektoris täielikult aastaks 2040, ju siis on seal taga korralikud uuringud, leiab Simson.
Taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile.
Eesti suurima IT- ja telekomiettevõtte Telia pilveteenust kasutab sadu kohalikke firmasid. Põhjuseks eelkõige asjaolu, et andmekeskused asuvad Eesti territooriumil, mis vähendab märkimisväärselt turvariske, mis võivad kaasneda välismaiste majutusteenuste puhul.