Kuidas valida ja ehitada oma hoovi unistuste basseini?

Basseini valimine on lihtne, kui teid nõustab kogemustega spetsialist, kes oskab vastata kõigile basseini ehitamise ja hooldusega seonduvatele küsimustele. Kõige esimene küsimus on tavaliselt: millist basseini eelistada? Valik on väga lai, kuid otsust aitavad teha järgmised mõtted: millised on basseini ehitus- ja kasutusvõimalused, kui suurt, kellele ja kui sagedaseks kasutamiseks plaanite seda ehitada?

Ja loomulikult on väga olulised teemad ehitusmaksumus ning hoolduskulud. Võrreldes kogu maja maksumusega ei tohiks basseinile kuluda enam kui 10% kogu eelarvest. Ehituskulud sõltuvad kasutatavatest materjalidest, mõõtmetest ja seadmetest. Hoolduskuludest moodustab kõige suurema kulu vee soojendamine, millele lisandub hooldus: vee filtreerimine ja desinfitseerimine.

Eesti kliimasse sobib eelkõige välibassein sellistest materjalidest, mis ei karda temperatuuride kõikumist ega erinevaid kliimatsükleid. Seetõttu pole otstarbekas kasutada keraamilisi plaate, mis külmaga seina küljest lahti tulevad, või valatud konstruktsioone, mida jäätumine kipub lõhkuma. Kõige vastupidavam tehnoloogia on Rootsi inseneride poolt juba 1968. aastal arendatud spetsiaalselt kargesse kliimasse sobiva impregneeritud puidu ja kuumtsingitud metallkonsoolide sümbioos, mis on oma pikaealisust tõestanud juba aastakümneid. Puit kaetakse spetsiaalse PVC-kotiga, mida on vajadusel lihtsam vahetada kui näiteks keraamilisi plaate. PVC värvivalik ulatub kaugelt üle 100 tooni ning neid on ka reljeefseid, mis imiteerivad näiteks kiviklibu või liivapõhja.

Eestisse on selliseid Rootsi tehnoloogial baseeruvaid basseine ehitatud üle 100, millest enamik on paigaldatud kodumajapidamistesse, aga ka puhkekodudesse, turismitaludesse ja spaadesse. Sellise basseini ehitamise kasuks räägib veel üks tegur – kiirus. Välibassein valmib umbes kolme päevaga. Oluline on seejuures aga, et basseini rajaks üks ettevõte otsast lõpuni ning kogu ehitus oleks otsast lõpuni dokumenteeritud. Ainult nii garanteerite endale tõesti kvaliteetse ja kauakestva basseini.

Asukoha puhul on loomulikult soovituslik leida õuel paik, mis on võõraste pilkude eest varjul ja tuulevaikne. Basseini pikem külg võiks asetseda piki antud asukohas valitseva tuule suunda, mis hõlbustab puudelt vette langenud lehtede ja muu basseini sattunud prügi liikumist puhastussüsteemi poole. Üldiselt võiks basseini ümbritseva ala katta näiteks jalasõbraliku puiduga, sest see vähendab jalgadega vette sattuva mustuse hulka. Ka basseini ümbruses kasvav kõrghaljastus kipub saastama basseinivett puulehtede ja õitega.

Enimlevinud välibasseinide mõõdud on 3 x 6 ja 4 x 8 meetrit, mis on piisavalt suured supluseks pere või sõpradega. Suuremates basseinides on võimalik lastel juba ujuda, pisemate puhul on soovituslik paigaldada basseini ka vastuvooluseade trenni tegemiseks. Sügavuse puhul on levinuim 110–150 cm. 145 cm sügavune bassein tagab võimalusel ujumise, veealuste pöörete ning laugemate vettehüpete tegemise. Kujult on basseinid harilikult ristkülikud või kuusnurksed.

Basseini seadmete tarvis tuleb arvestada samuti ruumi – 1–3 m3 põrandapinnale mahutuvad puhastus- ja lisaseadmed. Liiga pikk vahemaa basseini ja seadmeruumi vahel tõstab aga ehituse hinda ning suurendab soojakadu.

Basseini elementaarsed puhastusseadmed on pump ja liivafilter, mille suurus sõltub basseini suurusest ehk veemahust. Pumba filtrikorv kogub kokku suurema prahi, liivafilter püüab aga kinni pisemad osakesed. Filtri pesu moodustab koos kemikaalide doseerimise ning põhjakoristusega basseini hoolduse põhitegevused. Kõiki neid tegevusi saab teha käsitsi, aga saab ka muuta oma elu mugavamaks automaatselt puhastuva filtripea, automaatse dosaatori ning põhja, veepiiri ja seinu puhastava koristusroboti abil.

Üks põhilisemaid basseini kuluartikleid on muidugi vee soojendamine. Selleks on võimalik kasutada erinevaid tehnoloogiaid: elektrisoojendajat, õhksoojuspumpa, hoone tsentraalsesse soojusringi lülitatavat soojusvahetit või näiteks päikesepaneele.

Välibasseini katmine kattega on otstarbekas mitmel põhjusel: esiteks vähendab see umbes 50% võrra basseini küttekulusid, teiseks püsib bassein paremini puhas, vajades vähem puhastavaid kemikaale. Ja kolmandaks muidugi ohutus.

Katteid on erinevaid. Kõige soodsama hinnaga on mullikile, mida on võimalik paigaldada kuni kuue meetri laiustele basseinidele. Mulliline struktuur aitab kaasa ka vee soojendamisele. Tugevast PVC-materjalist kate on tugevdatud alumiiniumtaladega ning hoiab ära laste ja loomade basseini kukkumise. Lamellidest basseinikate on hea soojapidavusega ning kõige efektiivsem on muidugi kaarkate, mis võimaldab basseini kasutada ka katet maha võtmata.

Basseinid vajavad ka valgustust – piisav on vähemalt üks 2000 lm leedvalgusti 12 m2 kohta. Kõik basseinide valgustid töötavad 12 V pealt, on kinnitatud basseini küljeseina ning neid saab valida nii valgeid kui ka värvi vahetavaid. Lastele mõeldes saab basseini juurde liita ka liumäe või toreda kose.

Kui olete mõelnud basseinile, aga tunnete, et tegemist on teie jaoks liiga suure projektiga, on võimalik valida hoopis mullivann. Hüdromassaaži düüsid võimaldavad mõnusat massaaži otse teie enda tagaaias!

Kinbass OÜ on 2000. aastal loodud Pärnu ettevõte, mis tegeleb basseinide ja mullivannide ehituse ning hooldusega üle Eesti. Lisaks eramajadele leiab ettevõtte teostatud projektide hulgast ka koolide ja lasteaedade ujulaid, spaasid ja veekeskuseid. Kinbass on ehitanud ja renoveerinud üle 100 erabasseini ning üle 30 üldkasutatava basseini.

Kinbass teostab hooldus- ja remonttöid peaaegu kõigile Pärnumaa ujulatele ja spaadele, aidates partnereid nii probleemide lahendamise kui ka igapäevaselt vajamineva keemia ning muude hooldusvahendite tarnimisega.