LEED sertifikaat – märk vastutustundlikust ehitustegevusest

„LEED ehk Leadership in Energy and Environmental Design sertifikaadi näol on tegemist rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, mis omistatakse hoonetele, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on järgitud keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid,“ kinnitab Eestis LEED sertifikaadi taotlemisel arendajatele appi tuleva Ermeesia OÜ projektijuht Liis Astover.

Astoveri sõnul on LEED sertifikaat kindel tõend sellest, et hoone ehitamisel on järgitud jätkusuutlikku lähenemist ning hoone juures on võimalik tuvastada kõige olulisemad LEED sertifikaadi saamiseks vajalikud näitajad.

LEED sertifikaadi taotlemine saab uusarenduste puhul reeglina alguse juba projekteerimisfaasis. See tähendab seda, et üheskoos arendaja, projekteerija ning ehitajaga istutakse maha ning antakse konkreetse hoone iseloomu ning asukohta arvestades soovitused, milliseid LEED nõudeid ehitise juures võimalik täita oleks. Eelkõige püütakse paika panna, milline on tulevase ehitise ökoloogiline jalajälg terve elutsükli vältel.

„Kindlasti tuleks mõista, et ollakse kõik ühe eesmärgi nimel väljas. LEED sertifikaadi taotlemiseks vajalikud nõuded ei ole mõeldud kellegi kiusamiseks. Üheskoos paneme projekteerimisfaasis paika eeldused, mida arendaja on valmis järgima, teeme hoone eripära arvestades parimad valikud ning vaatame need hiljem ehitusfaasis üle, nö auditeerime olukorra. Ühine töö lõpeb alles hoone valmimisel ning LEED sertifikaat omistatakse hoonele 2 kuud peale kasutusloa saamist,“ selgitab Astover.

Tema sõnul võivad hoonele esitatavad nõuded olla väga erinevad, alustades sellest, milliseid materjale hoone ehitamisel kasutatakse, kas hoone on lihtsalt ligipääsetav ka ühistranspordiga või kui palju parkimiskohti asub selle ümber. Samuti, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus või kui tõhusalt olemasolevaid ressursse kasutada osatakse. Oluline on tagada ka töötajatele tervislik sisekliima ning tööga rahulolu. Samas ei ole nõuded jäigad ning olenevalt hoonest on võimalik ühe nõude mittetäitmisel asendada see teisega.

Ka juba olemasoleva hoone puhul on võimalik tagantjärele LEED sertifikaati taotleda. „Sel juhul tuleb pöörduda lihtsalt meie poole. Tuleme ja tutvume objektiga, misjärel anname soovitused, mida ning milliseid võimalusi kasutades on võimalik konkreetsel ehitisel kvalifitseeruda LEED sertifikaadile,“ lisab projektijuht.

Väike erinevus siiski uusarenduste ja vanemate ehitiste puhul on. „Kui uusarenduste puhul on LEED sertifikaat aegumatu, siis juba olemasolevate hoonete puhul tuleb sertifikaati käia uuendamas iga 3 aasta tagant. Samas peavad kõik LEED sertifikaadi omandanud hoonete valdajad olema valmis vajadusel sertifikaadile vastavust tõendama,“ tõdeb Liis Astover.

Astoveri sõnul on tänaseks välja töötatud mitmeid erinevaid LEED-i hindamissüsteeme, mis tagavad piisava paindlikkuse, et olenemata hoone tüübist oleks sellele võimalik LEED sertifikaat taotleda. Hindamissüsteemid jagunevad viieks põhikategooriaks: LEED sertifikaat uuele hoonele (siia alla kuuluvad alamkategooriatena näiteks LEED sertifikaat haiglatele, koolidele, kaubanduspindadele jne), LEED sertifikaat olemasolevale hoonele, LEED sertifikaat sisekujundusele, LEED sertifikaat naabruskonna arendusele ning LEED sertifikaat eramajadele.

Vastavalt hoonele omistatud punktide arvule saab LEED tasemed jaotada neljaks: Certified (40-49 punkti), Silver (50-59 punkti), Gold (60-79 punkti) and Platinum (80+ punkti). Punktide jagamisel jälgitakse juba eelpool nimetatut: kui jätkusuutlik on hoone asukoht ja hoone ehitamine, kui tõhusad on vee- ja energiakasutus (hoone kütmine, jahutamine ja elektritarbimine), milliseid materjalide ja ressursse hoone ehitamisel on kasutatud ning kuivõrd on võimalik muuta hoone seal viibivate inimeste jaoks võimalikult mugavaks.

Kui veel mõni aeg tagasi ei osatud ehk kodumaisel ehitusturul sertifikaadi olulisust hinnata, siis tänasel päeval teavad rahvusvahelist mõõtu omavad ettevõtted, kui oluline see on. Aasta-aastalt lisandub kohalikule ehitusturule järjest enam arendajaid, kes on valmis LEED sertifikaati taotlema.

„Sertifikaadi olemasolu on nii ostjale kui rentnikule tõend vastutustundlikust arendus- ja ehitustegevusest, mis tähendab, et LEED sertifikaat muudab valmivad ehitised ka rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivsemaks. Lisaks on juba täna LEED sertifikaadiga pindade müügi- ja üürihinnad teistest 5-10% kõrgemad. Kui hetkel on juba kümmekonnal uusarendusel LEED sertifikaat, siis peagi lisandub neid juurde. See peaks olema tänasele arendajale ärkamise koht – olemasolevat turgu silmas pidades on kindlasti juba lähitulevikus meie ehitusturul hulgaliselt LEED sertifikaadiga hooneid. Et mitte ajale jalgu jääda, tasub juba täna sellele mõelda,“ lisab Liis Astover.

LEEDi kasuks räägib veel see, et tegemist on nii Euroopat, USA kui Aasia turgu hõlmava sertifikaadiga. See tähendab, et sertifikaadi olemasolul on arendusprojektile võimalik leida tunduvalt kergemini rahvusvahelise haardega investoreid või partnereid. Oma haaret laiendava arendaja jaoks on see peamine argument.